Andrus Hiiepuu: helendavad ekraanid toetavad lõimumist juhul, kui nad on eestikeelsed

Uus valitsus asus tööle olukorras, kus eesti keele positsiooni tugevdamine pole pelgalt rahvuse ja kultuuriga seotud küsimus, vaid ka julgeolekupoliitiline valik. Sellega seoses ootavad haridussüsteemi ees suured muutused, kuid alahinnata ei maksa ka helendavate ekraanide mõju lõimumisele ja keelekasutusele. Juhul, kui need helendavad eestikeelselt.

Internet võib keelt kanda

Aprillikuus allkirjad saanud koalitsioonileping käsitleb muude teemade hulgas eraldi Ida-Virumaaga seotud küsimusi. Kavandatakse luua eriesindaja ametikoht, parandada elukeskkonda, teha investeeringuid ning toetada lõimumist kultuuri abil. Kõigile neile kahtlemata vajalikele meetmetele vaatamata ei saa muuta maakonna geograafilist paiknemist ning kuigipalju kergendada seniste tegematajätmiste taaka. Küll aga on tark kasutada riiklike poliitikate kujundamisel ja seatud eesmärkide täitmisel telekommunikatsiooni võimalusi.

Internet on inimestest kiirem ning jõuab hetkega pea igasse maailma nurka – nii palju antud küsimuses vaja polegi, piisab Eestimaa eri nurkadest. Tõsi, see tugevus on ühtaegu nõrkus, sest välkkiire infojagamine ühiskonnaga võimaldab mõjuala laiendada ka pahatahtlike kavatsustega tegelastel, kes oma alternatiivmaailma propageerivad. Paraku usuti aastakümneid sinisilmselt, et kahe paralleelmaailma konkureerimisel jätkub ruumi ka selleks, et lõimida vastaspoole infot tarbivaid elanikke. Tänaseks on selgeks saanud, et see kalkulatsioon ei olnud kahjuks õige ning heatahtlikkus sai karistatud. Seda tähtsam on nüüd teha tõsist tööd selle nimel, et inforuumi täita kvaliteetse eestikeelse sisuga.

Kõige tõhusam lõimumisvahend on loomulikult samas keeles suhtlemine ning üks võimalik viis keeleõppeks ja -oskuse pidevaks täiendamiseks on elamine või muul viisil toimetamine eestikeelses keskkonnas. Kui inimese sotsiaalses võrgustikus pole piisavalt keelekandjaid ning sellest tulenevalt ka praktikat, saab eestikeelse keskkonna luua kunstlikult, lugedes internetis eestikeelseid uudiseid, kuulates eestikeelseid raadiojaamasid või vaadates eestikeelset videotoodangut. Paljud mäletavad hästi, kuidas omal ajal saadi Põhja-Eestis soome keel suhu paljuski tänu sellele, et osavnäppude loodud lahendused suutsid kinni püüda põhjanaabrite telelained. Juba järgmise põlvkonna inglise keele oskus kujunes üheskoos arvuti- ja teleriekraanidel nähtuga. Eestikeelse info ning kultuuri – selle kõigis vormides – mitmekesisus ja küllus peab olema tagatud igale Eestimaa elanikule, kes soovib meie kultuuri ja ühiskonda enda jaoks paremini mõtestada.

Filmikunsti võimalused

Elisa nägi esimese telekommunikatsiooni ettevõttena Eestis vajadust panustada kodumaisesse filmikunsti. Maarjamaal on märkimisväärne hulk suurepäraseid näitlejaid, režissööre, produtsente, operaatoreid, filmikunstnikke, monteerijaid ja heliloojaid, kellele pakume originaalsarjade tootmisega professionaalset väljundit. Kasvatame nõnda kodumaise filmikunsti taset ja edendame seriaalide ning filmide kultuurilist kõnejõudu ning väärtust. Pandeemia-aastatel oli tegemist loomevaldkonna inimestele erakordselt olulise väljundiga, mis võimaldas vähemalt osaliselt jätkata oma professionaalse töö tegemist ka piirangute tingimustes.

Mis eesmärke täidab filmikunst ning kas meelelahutuse abil on võimalik edendada keelt ja kultuuri? Mina usun, et on. Kultuuri ammutamine kätkeb ju muuhulgas filmide vaatamist, nendele osundamist, nende soovitamist kui ka üldiselt eestikeelse meediamaailma tutvustamist.

Filmikunst ei tunne riigipiire ega keelebarjääre, tegemist on rahvusvahelise eksporttootega, mis panustab nii majandusse kui ka kultuuri ja keele arengusse. Teada-tuntud on ju ka filmiturism, mis tähendab, et kasu võib pikas plaanis kujuneda veelgi laialdasemaks. Praeguses ühiskondlikus kontekstis aga saab kõiki neid eestikeelseid filmikunsti saavutusi heas mõttes ära kasutada lõimumise eesmärkide täitmiseks. Siinkohal sobib meenutada Türgist Eestisse põgenenud kurdi Celal Yildirimi öeldut, et eesti keele õppimiseks tuli vaadata pool tuhat „Õnne 13“ osa.

Julgemad lahendused

Eesti keele kestlik areng saab kulgeda vaid siis, kui tõuseb keeleoskajate arv ning eesti keel on väärtustatud igal tasandil: igapäevasuhtluses, televisioonis, raadios ja tervikuna riigi multimeedias. Viimasel aastakümnel on toodetud hulganisti dokumentaal- ja mängufilme, mis võtavad pulkadeks lahti eestlaste hinge – oluline on nüüd viia need teosed läbi erinevate kanalite võimalikult paljudele ekraanidele ning aidata neid mõista ja mõtestada.

Helendavate ekraanide roll on meie igapäevaelus saanud väga suureks ning jätkuvas kasvutrendis. Selle trendi abil on võimalik tugevdada ka eesti keele positsiooni ühiskonnas ning aidata kaasa lõimumisele. Võtame selleks julgelt kasutusele kõik head kodumaised saavutused, mis meil on ette näidata.