Põhisisu algus

AI (veel) juhi empaatiat üle ei trumpa

Kristina Judina, Elisa teeninduse valdkonna juht Foto: Jake Farra

Kui juhi suhtlus- ja juhtimisstiil muutuvad liialt masinlikuks, kaob töötaja ja juhi vahelisest koostööst inimlikkuse mõõde.

Ilmselt on paljud märganud internetis ringlevaid meeme juhtide e-kirjadest, kus tekstisabasse on kogemata jäänud lause: „Kas soovid, et ma seda teksti lühendaksin või ametlikumaks muudaksin?“ Sellised apsakad peegeldavad midagi palju sügavamat kui lihtsalt hooletust. Kerge on lammutada usalduslikku koostöösuhet töötaja ja juhi vahel, kui otsused, suhtlus- ja juhtimisstiil muutuvad liiga masinlikuks. Kaob inimlik mõõde, mis on usalduse, kuuluvustunde ja motivatsiooni aluseks.

Ja kuigi tehisaru kirjutatud teksti otse kopeerimine töötaja e-kirja on pigem äärmuslik näide, ei muuda see fakti, et tänases tehnoloogiakeskses maailmas ootavad töötajad oma juhilt enam empaatiat.

Rohkem AId, aga ka rohkem empaatiat

Kahtlemata ei saa väita, et juhid ei võiks AId kasutada – vastupidi. Tehisaru aitab optimeerida protsesse, vähendada rutiinse töö koormust ja vabastada juhi aega, mida pole kunagi üleliia. Tegelikult võiks juht olla see, kes ise hoogustab, julgustab ja toetab oma inimesi tööelus tehisaru abi kasutama. Töötajad vajavad selgust, miks uusi tööriistu rakendatakse, kuidas need nende tööd mõjutavad ja milliseid oskusi neilt edaspidi oodatakse. Ka Elisas oleme organisatsiooniüleselt selliseid AI-koolitusi läbi viinud, et julgustada leidma viise, kuidas olenemata ametikohast oma tööd targemalt teha.

Kuid juhtimises, kus otsused mõjutavad otseselt inimeste heaolu, motivatsiooni ja arengut, ei saa kõike taandada algoritmidele. Tehisintellekt võib aidata meil andmeid koguda ja analüüsida, kõva häälega valikuvariante läbi arutada, kuid otsuse tegemine on alati juhi töö. Samuti ei suuda AI eales asendada täielikult inimlikku sidet. Tehistaip ei tunne (veel) ära hääletoonist tulenevat väsimust, ei oska lugeda ridade vahelt ega reageerida koosolekuruumis või videokõnes tekkivale vaikusele. Juhi vastutus on ja jääb ka tulevikus oma inimestega tegeleda ja neile tähelepanu pöörata, lootmata, et AI teeb kogu töö ise ära. Mida rohkem protsesse saab automatiseerida, seda olulisemaks muutub empaatia ning oskus kuulata ja mõttega kohal olla. Näiteks Workplace Intelligence´i uuring ütleb, et 63% töötajatest tunneb, et neid ei kuulata tööl piisavalt.

Ka teised uuringud kinnitavad, et inimesed tunnevad empaatiast puudust. Sama uuringuagentuuri paar aastat hilisem küsitlus näitas, et inimesed võivad eelistada tehisintellekti nõu, kuna see on kättesaadavam ja osades küsimustes juba vaat et empaatilisem kui inimene. 47% Z-generatsiooni esindajatest ütles, et nad saavad paremat karjäärinõu tehisintellektilt kui oma juhilt. See on hoiatav märk ja tõstatab küsimuse: mis on tegelikult juhi peamine roll ja kus ta siis oli, kui ta töötajad temalt tuge ootasid?

Lisaks toob Forbes välja, et hiljutised eri ülikoolide koostöös tehtud uuringud näitavad, et tehisintellekt muutub empaatia jäljendamises üha osavamaks. Samas järeldub nendest uuringutest, et inimestele on endiselt olulisem tunne, et meie emotsioone mõistab inimene, mitte masin.

Juhi inimlikum pool

Mida me siis juhtidena teha saame? Eelkõige on vaja leida tasakaal, kuidas end mitte kõrvuni kaotada tehisaru rüppe ning samal ajal lahti mõtestada juhi inimlikku rolli üha tehnoloogiakesksemas maailmas. Tark juht paneb tehisaru lahendused enda jaoks parimal viisil toimima, samas ei kaota ennast ja oma empaatilist poolt. Ta kuulab, märkab ja suhestub. Sest kui AI suudab täna juba edukalt kohaneda inimeste suhtlusstiiliga ja empaatiat jäljendada, siis võiks ka juhid läbi mõelda, kuidas nad saavad oma tugevustega vestlusi väärtuslikumaks muuta.

Seega enne, kui järjekordne kiri (olenemata kui palju selles on juhi originaalloomingut) töötajale teele läkitada, tasub süveneda ning küsida endalt, ega sina kui juht pole ridade vahele ära eksinud. Kas pöördumises on piisavalt empaatilisust? Ja veelgi parem, mõtle, kas võiksid oma töötajale hoopis helistada või temaga silmast silma kohtuda. Sellest sünnib tõenäoliselt hulga rohkem väärtust kui saadetud e-kirjast.

Kristina Judina, Elisa teeninduse valdkonna juht