AI tööriistad juhi töölaual – millest on päriselt kasu ja kuidas alustada?

Mailiis Ploomann, Elisa juhatuse liige ja erakliendiüksuse juht

AI kasutamisest töö tegemisel räägitakse palju, kohati lausa hüsteeriliselt fanaatiliselt, mistõttu jääb kohati mulje, et kui töötaja seda juba täna oma töös ei kasuta, jääb ta kohe töötuks ja on üldse üks ignorantne ja tagurlik inimeseloom.  

Tehnoloogilised uuendused on üks suurtest muudatustest, mida viimased aastad on meie kõigi tööellu toonud. Lisaks on nende kõrval muutunud ka töö tegemise viisid, sest me otsime tasakaalu, kui palju töötada kodust, kontorist või hübriidis ning toimunud on regulatiivsed muudatused, kus on uuenenud nõuded töötajatele graafikute tegemisel ning vaimse tervise teemade tööellu toomisel. Siiski on tehnoloogiliste muudatuste roll ülekaalukalt kõige päevajalisem.   

Mulle tundub, et hurjutamised stiilis: „Kui sa kohe trenni tegema ei hakka, sured varsti ära“, intelligentse inimese puhul enamasti soovitud efekti ei anna. Ta teab seda ise ka, et ta ühel hetkel sureb. Rääkida tasub hoopis sellest, milline on elu kvaliteedi vahe tänasest kuni selle paratamatu hetkeni erinevate stsenaariumite järgi. Seega, mis on need tööriistad, mis võiksid juhi töölaual juba täna olla, mille peale mõelda ja kuidas alustada? 

Nii nagu 45-aastasel, kelle senine suurim sportlik saavutus on lapsepõlves bussi peale jooksmine, ei ole mõistlik võtta sihiks läbida aasta pärast Ironmani distants, ei ole vaja ka oma tööga hästi hakkama saaval juhil kohe kogu elu tehisintellekti rakendustele üle kolida. Alustada tasub sellest, et võtta hetk ja mõelda – millised osad minu tööpäevas/ nädalas on mulle keerulised, tüütud energiaröövlid, mis tuleb lihtsalt hambad ristis ära teha?

Pea kõikide töötajate tööelu saab jagada kolmeks: 

  • tegevused, milles ma olen väga hea (minu tugevused ja energia allikad)
  • tegevused, millega ma saan hakkama, aga mis ei pane silma särama (olen nendes keskpärane)
  • tegevused, mis panevad mind ohkama (on minu jaoks ebameeldivaks pingutuseks ja energiaröövliks) 

Kui seda harjutust (endamisi ja endale mitte valetades) näiteks viimase poole aasta kohta teha, leiab väga kiiresti üles need rakendused, mille puhul tehisintellektist saab oodatud ja väärtust loov abiline, mitte järjekordne IT-peavalu. 

Nendes tegevustes, milles juht on suurepärane, on ta mistahes tehisintellektist alati parem. Juht on imeline emotsionaalne olend, kes suudab luua väärtust viisil, mida teadus ei suuda tehislikult sünteesida. Seda tasub hoida ja võimendada!  

Et aga juht saaks oma tugevuste ära kasutamiseks rohkem energiat ja aega jätta, tasub tõsiselt kaaluda just nende ülejäänud tegevuste puhul AI abilise kasutamist või mõnel juhul ka täielikku automatiseerimist. Tegevustes, milles juht on niigi keskpärane, suudab ka keskmiselt hea mudel toota kiiremini samaväärse tulemuse ning olukordades, kus juht on suisa halb – tõenäoliselt isegi parema resultaadi. 

Kuna me inimestena oleme väga erinevad, ei ole olemas ka ühte õiget vastust, mis lahendust juhina nüüd ikkagi kasutama peaksime. Mõni meist on hea kirjutamises, teine andmeanalüüsis ja vastupidi. Mõne jaoks on “südant pahaks” ajavalt õudne mõte, et järgmised 3 tundi tuleb veeta seitset Exceli tabelit üheks koondfailiks kokk pannes, teisel viib aga ööune teadmine, et homme on vaja tiimile keerulise muudatuse kommunikatsioon kokku panna. Enda jaoks õige töövahendi leidmine vajab veidi eksperimenteerimist ja katsetamist ning on täiesti normaalne, et mis sobib ühele, jätab teise kolleegi täiesti ükskõikseks. 
 

Kui sinu tööpäev on veidi spetsialisti rolli poole kaldu, tasub AI abilise poole vaadata näiteks: 

  • kõiges, mis puudutab teksti töötlemist - tõlkimine, kokkuvõtete kirjutamine, pakkumiste või kirjade koostamine, olemasoleva teksti kohandamine või personaliseerimine erinevatele sihtgruppidele;
  • kõiges, mis puudutab piltide töötlemist - alustades pildi teksti kujul kirjeldamisest kuni olemasoleva pildi töötlemiseni, kus näiteks soovid eemaldada pildilt mõne eseme või teksti;
  • helist teksti (transkriptsiooni ) või vastupidi tekstist heli (nt kasvõi podcasti) loomisel;
  • loomulikult koodi kirjutamisel (kas siis „korrektse“ koodi assisteerimisel või vibe codinguks). 
    Kasutuslugusid on loomulikult rohkem, ent need on domeenid, kus suured keelemudelid on juba täna tõeliselt produktiivsed abilised. 

Mõeldes aga puhtalt juhi rollile, tasub kaaluda: 

  • koosolekutest transkriptsioonide tegemist, nende põhjal memode ning kokkuvõtete koostamist. Nii Teams, Zoom, Google kui paljud teised kontorikasutuseks mõeldud tarkvarad võimaldavad seda väga lihtsasti teha;
  • kõikvõimalikud tõlked (mistahes keelest, mistahes keelde), sh näiteks pildiga (nt screenshotiga) saadetud info tõlkimine. Eesti keele (kui väikese keele) puhul ei pruugi tulemus olla selline, mille emakeele õpetaja põhikoolis oleks viiele hinnanud, aga sisu ja konteksti saab alati kätte;
  • pikkadest dokumentidest või lepingutest kokkuvõtete (sh executive summary) koostamine. Näiteks mõne eesootava arutelu ettesaadetud (pre-read) materjalide läbi töötamiseks;
  • mistahes teema üldine taustauuring. Laiapõhjalise veebis kättesaadava info kiire koondamine;
  • juhendamist konkreetse teema osas. Küsida võib näiteks: “Kuidas on võimalik Excelis teha nii, et …”; “Mida panna selga Prantsusmaal toimuvale ärikohtumisele, mis algab kell 6?”; “Millises restoranis pakutakse kõige suuremat valikut gluteenivabasid toite?”;
  • eesootava keerulise / raske olukorra rollimängud. Keelemudelid on suurepärased just rollimängudes, aidates tuua välja vastaspoole argumente ning andes ka nõu, kuidas neid pareerida. 

Eelnevast lähtudes tasub läbi proovida 4 (+2) tänasel päeval tõeliselt head tööriista: 


Lisaks eelnevatele toon välja ka kaks teenusepakkujat, kes kasutavad mudelite kombinatsioone: 

  • Microsofti Copilot, mis kasutab kombinatsiooni Open AI GPT ja enda Prometheus mudelitest ning on eelnevalt integreeritud MS 365 toodetesse litsentsiga kasutajatele ning tasuta versioonina: https://copilot.microsoft.com/  
  • Perplexity, mis kasutab nii enda mudeleid kui tasulistele kasutajatele mõeldud kombinatsiooni Open AI GPT, Anthropicu Claude ja Google Gemini mudelitest: https://www.perplexity.ai/ Eriti tasub sellesse süveneda kõigil, kes AI assistentide (agentide) vastu huvi tunnevad, sest nende Cometi veebilehitseja (browser) on julge ja uuemeelne katsetus täiesti ootamatus võtmes. 

Kõikidel välja toodud rakendustel on oma tugevused ja nõrkused. IT kaugele võhikule on seni kõige paremini ja intuitiivsemalt tootestatud Chat GPT, Gemini on suurepäraselt integreeritud Google`i toodetega ning loetelus viimasena mainitud pilte töötlevale mudelile - Nano Banana - ei tundu hetkel turul tehnilist vastast veel olevat. Claude on tõeline koorekiht koodi kirjutamisel, aga ka ärikasutaja vaatest tekstide loomisel. Grok on… no midagi tahumatut ja nurgelist (mis on Elon Muski ettevõtmisele kohane). Copilot on Microsofti ökosüsteemi kasutajatele ülimalt lihtne alguspunkt ning Perplexity katsetab piire redefineerides meie kõigi internetikäitumist. 

Kõik need rakendused pakuvad ka tasuta katsetamise võimalust ning enne tasulise tööriista välja valimist, tasub need eelnevalt läbi proovida.  

Mis on peamine. Mõistlik ei ole kinni jääda puudustesse, mille käes need mudelid täna veel vaevlevad (ja neid on paraku veel palju!), sest nagu öeldud – kui sa oled inimesena milleski hea, oledki Sa suurepärane! Otsida tasub kohti, mis meile endale tööelus naudingut ei paku – ja seal on tänased mudelid juba väga heaks abiliseks. 

Kasutame neid tehnoloogilisi lahendusi selleks, et oma tugevustele tööelus rohkem ruumi jätta! Igaüks omamoodi, lähtudes just enda tööst ning sellest kus enim on võita!  

Mailiis Ploomann, Elisa erakliendiüksuse juht, juhatuse liige

Seotud märksõnad
Juhtimisguru
Kaasaegsed juhtimisviisid