30 aastat innovatsiooni ehk telekomiettevõttest Eesti suurimaks originaalsarjade tootjaks
Selle nädala lõpus, 31. mail tähistab Elisa oma 30. juubelit Eestis. Selle aja jooksul on kunagi kümnekonna töötaja ja ambitsioonikate plaanidega alustanud pisikesest ettevõttest kasvanud riigi üks tuntumaid ja innovaatilisemaid organisatsioone, mis suudab ühteaegu püsida IT-, telekomi- ja meelelahutussektori esirinnas, jätmata seejuures tähelepanuta kliendirahulolu, jätkusuutlikkust ja pidevat arengut.
Elisa tegevjuhi Andrus Hiiepuu sõnul on jätkuv klientide usaldus märgiks, et lähtudes ka tulevikus tänaseks edu taganud põhiprintsiipidest, tõotavad tulevad 30 aastat kujuneda veelgi edukamaks. “1994. aastal oli Elisa meeskonnas 10 inimest ja meie eesmärgiks luua Eesti esimene GSM-võrk. Nüüdseks on meid kokku ligi 1000 ning oleme väikesest telkoettevõttest kasvanud turu üheks juhtivaks jõuks veel mitmes olulises sektoris – meelelahutuses, IT-teenustes ning muidugi jätkuvalt ka sideteenuste valdkonnas, kus juhatame täna sisse meie kõigi elu järgmiste aastate jooksul saatvat 5G revolutsiooni,” ütles Hiiepuu. “Vaadates edasi järgmise 5, 15 või 30 aasta poole, ei paista ühtegi märki, mis viitaks hoo raugemisele.”
Läbi ajaloo meeldejäävaid välja tuues, tehti esimene GSM kõne Eestis 1995. aastal Elisa võrgus ja selle tegijaks oli president Lennart Meri. Ka maailma esimene 5G kõne toimus Elisa võrgus ning seekaudu ühendati 2018. aastal kõnesse Eesti majandus- ja taristuminister Kadri Simson ja Soome ettevõtlus- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner. Kes ei mäletaks Elisa MiNT teenuslahendust, mis tõi mobiilse interneti Eestis massilisse kasutusse või RadioLinja kõige ilusama levi turunduskampaaniat, mille laulis kuulsaks Genialistide bänd looga „Leekiv armastus“.
Hiiepuu märkis, et Elisa senise edu veduriks on olnud julgus, soov ja tahe päriselt midagi ära teha ning pakkuda klientidele seda, mida nad tegelikult soovivad – mõistliku hinnaga kvaliteetseid teenuseid valdkondades, mis mõjutavad nende igapäevaelu. Seejuures on juletud mööda vaadata näilistest takistustest ning paljudel juhtudel kutsuvast status quost. Seda näiteks juhul, kui mobiiltelefonid tundusid paljudele ebavajalikud: üheksakümnendate keskpaigas, mil Elisa otsustas riigi esimese mobiilsidevõrgu püsti panna, jäi huvi mobiiltelefonide vastu 5-7% juurde elanikkonnast.
Innovatsioonijulgus on aidanud ettevõttel sisse murda ka mitmesse teise valdkonda, mis võisid esmapilgul tunduda juba niigi konkurentidest pungil, õhukeste marginaalidega, või lihtsalt äärmiselt keerukad.
“Tänaseks on Elisa kasvanud üheks suurimaks eestikeelse originaalsisu loojaks, pakkudes nii oma platvormidel kui ka koostöös partneritega laia valikut kvaliteetset meelelahutussisu kõikidele huvilistele. Seda sellest hoolimata, et esmapilgul oli kahtlejaid plaanile muuta telekommunikatsioonifirma meelelahutusettevõtteks. Nüüd võib öelda, et algsed kahtlejad eksisid ning “igavast” telkost ongi saanud originaalsisu, Elisa Huub voogedastusplatvormi, Elisa Raamatu lugemisäpi ja Elisa Elamuse teleteenusega meelelahutusvaldkonna tippettevõte,” lisas ta.
Innovatsioon kannab tänaseni
Seejuures pole soov laieneda ja klientide vajaduste katmiseks midagi uut pakkuda kadunud ka pärast suuremaid eduelamusi. Hiiepuu tõi näiteks, et viimaste aastate jooksul on hakatud järjest enam tähelepanu pöörama professionaalsetele IT-teenustele, küberturbelahendustele ning ka tulevikutehnoloogiate. Viimastest on erilist tähelepanu pälvinud tehisintellekt ning tulevikku vaatav 5G-võrk.
Kuigi tehisintellekt on peamiselt hakanud laiemat tähelepanu pälvima viimase aasta-kahe jooksul, hakati seda Elisas klienditeeninduse tarbeks uurima ja ära kasutama juba enam kui seitse aastat tagasi. Sarnane on olukord ka 5G-võrgu rindel: hoolimata sellest, et tulevikuvõrgu ehitamise algus lükkus Eestis erinevatel põhjustel edasi, teati Elisas alati, et varem või hiljem roheline tuli antakse ning ettevalmistustööd peavad taustal käima. See on ka põhjus, miks on ettevõte suutnud piiratud aja jooksul püsti panna enam kui 500 tugijaamaga 5G-võrgu, tagades iga päevaga ülikiire internetiühenduse järjest rohkematele klientidele.
“Saame ka olla uhked, et kiire arengu taustal ning alati paremuse poole sihtides pole fookusest langenud ka kõik innovatsiooni ümbritsev: meie töötajad, keskkond ja kliendirahulolu. Olgu selleks järjest rohkemaid sidemaste rohelise energiaga varustavad päikesepaneelid, taaskord tööandjahinnangute esiotsa mahtumine või lihtsalt kliendilt kuulmine, et mõni meie teenus on tema elu hõlpsamaks muutnud, on need kõik midagi, mis aitavad tänase suuna õigsust valideerida,” lisas Hiiepuu.
“Aga nii nagu oli 30 aastat tagasi võimatu ette kujutada, milliseks täpselt kujuneb aasta 2024, on järgmiste aastakümnete jooksul juhtuvat keeruline üleliia täpselt prognoosida ka täna. Küll aga võib täiesti kindlalt öelda, et Elisa on jätkuvalt siin, jätkuvalt innovaatiline ja jätkuvalt oma klientide, töötajate ning tuleviku nimel pingutamas,” kinnitas Elisa tegevjuht.
