100 aastat Agatha Christiet: kõhedust tekitavad lühijutud pimedateks sügisõhtuteks

Kui krimikirjanduse žanri peaks esindama üks autor, oleks see kahtlemata Agatha Christie. 

Teda ei peeta asjata krimikirjanduse kuningannaks – maailma enim müüdud ja enim tõlgitud kirjanikuna on Christie teoseid müüdud enam kui 2 miljardit eksemplari.

Lisaks arvukatele krimiromaanidele on Christie kirjutanud rohkesti lühijutte teispoolsest viirastusteilmast. Spiritismist, õudsetest ettekuulutustest, teispoolsusest tulevatest hoiatustest ja seletamatutest õnnetustestpajatavate lugudega ta õigupoolest oma karjääri alustaski – romaanid tulid alles hiljem.

Kogumikku „Viimane vaimudetund“ on koondatud 20 kõige jubedamat ja eriskummalisemat lühilugu, millest nii mõnigi kuulub autori enda lemmikteoste hulka.

Lugudes on läbisegi seletatav ja seletamatu – vahel on seletamatuna näivate sündmuste taga kõigest kavala kriminaali käsi, teine kord aga jääbki nähtuse päritolu saladuseks. 

Lühilugudes debüteerivad ka kuulsad detektiivid Hercule Poirot ja Miss Marple. Hoolimata kõrvaltegelase rollist märkavad just nemad tõde, mis on peidus üleloomulikkuse loori all.