Liigu edasi põhisisu juurde
Elisa

Breadcrumb

Millises keskkonnas sa veebi kaudu TV-d saad vaadata, sõltub sellest, millise TV-teenuse kasutaja sa oled.
Uus Elisa ElamusLiitumised alates 10.08.2021Mine vaatama
Vanemad TV-teenusedLiitumised enne 10.08.2021Mine vaatama
Loe või kuula raamatuid liitudes Elisa Raamatu äpiga
Pea 4000 e-raamatut ja lai valik ajakirju. Uuele kliendile 2 nädalat tasuta, pärast 8.99 € kuus.
Virginia  Woolf - Oma tuba
  • *
  • *
  • *
  • *
  •  
  • *
  • *
  • *
  • *
  •  
Oma tuba
Virginia Woolf
Virginia Woolf
Virginia Woolfi (1882–1941) peetakse üheks XX sajandi tähtsamaks modernistlikuks autoriks. Kirjandusloos tuntakse teda eelkõige romaanikunsti uuendajana, kuid Woolfi mänglev ja julge kirjutuslaad avaldub ka novellides ja arvustustes, samuti esseedes, millest suurem osa autori eluajal ilmuda ei jõudnudki. „Oma tuba“ sündis kahest ettekandest teemal „Naised ja ilukirjandus“, mille Woolf pidas aastal 1929, kuid mis mõjuvad värskelt ja aktuaalselt ka täna. Essee illustreerib nii Woolfi lopsakat stiili kui ka oskust käsitleda oma kaasaja põletavamaid maha vaikitud probleeme elegantse vaimukusega. Woolfi elujaatavast toonist peegeldub soov vabaneda mistahes jäigastunud mõõdupuudest, ilma et seejuures takerdutaks kammitsevasse ängistusse. Loomingu Raamatukogus on ilmunud ka Virginia Woolfi romaanid „Tuletorni juurde“ (1983, nr 5–7) Malle Talveti ja Jaak Rähesoo tõlkes, „Orlando. Elulugu“ (1997, nr 31–34), „Proua Dalloway“ (1998, nr 13–16) ja „Lained“ (1999, nr 3–6), tõlkijaks Riina Jesmin, autobiograafiline „Olemise hetked. Märkmeid möödanikust“ (2013, nr 33–35), mille on tõlkinud Krista Mits, ning lühijuttude valimik „Kirjutamata romaan ja teisi jutte“ (2017, nr 25–26) Mirjam Parve tõlkes. „Oma toa“ uustrüki saatesõna on kirjutanud Eret Talviste. Kirjastus: SA Kultuurileht,
2021, Ilukirjandus
Jaga
Äpp loeb raamatu
sulle ise ette
Kasvõi kahes seadmes
korraga
Lugeda saad ka ilma
internetita
Virginia Woolfi (1882–1941) peetakse üheks XX sajandi tähtsamaks modernistlikuks autoriks. Kirjandusloos tuntakse teda eelkõige romaanikunsti uuendajana, kuid Woolfi mänglev ja julge kirjutuslaad avaldub ka novellides ja arvustustes, samuti esseedes, millest suurem osa autori eluajal ilmuda ei jõudnudki. „Oma tuba“ sündis kahest ettekandest teemal „Naised ja ilukirjandus“, mille Woolf pidas aastal 1929, kuid mis mõjuvad värskelt ja aktuaalselt ka täna. Essee illustreerib nii Woolfi lopsakat stiili kui ka oskust käsitleda oma kaasaja põletavamaid maha vaikitud probleeme elegantse vaimukusega. Woolfi elujaatavast toonist peegeldub soov vabaneda mistahes jäigastunud mõõdupuudest, ilma et seejuures takerdutaks kammitsevasse ängistusse. Loomingu Raamatukogus on ilmunud ka Virginia Woolfi romaanid „Tuletorni juurde“ (1983, nr 5–7) Malle Talveti ja Jaak Rähesoo tõlkes, „Orlando. Elulugu“ (1997, nr 31–34), „Proua Dalloway“ (1998, nr 13–16) ja „Lained“ (1999, nr 3–6), tõlkijaks Riina Jesmin, autobiograafiline „Olemise hetked. Märkmeid möödanikust“ (2013, nr 33–35), mille on tõlkinud Krista Mits, ning lühijuttude valimik „Kirjutamata romaan ja teisi jutte“ (2017, nr 25–26) Mirjam Parve tõlkes. „Oma toa“ uustrüki saatesõna on kirjutanud Eret Talviste. Aasta
2021
Kategooria Kirjastus
SA Kultuurileht
Jaga