Maailm ei tea siiani, kas rohkem kui kolm tuhat aastat tagasi Trooja sõda päriselt toimus või lõi selle müüdi pime laulik Homeros, kelle endagi reaalses olemasolus ei või kindel olla. Ometi on „Ilias“ kandunud läbi aastatuhandete. XXI sajandi teisel aastakümnel pidas Kreeka päritoluga rootsi kirjanik Theodor Kallifatides (sünd. 1938) oma kohuseks valada antiikne eepos kui „kõige mõjuvam sõjavastane luuleteos, mis kunagi on loodud“ tänapäeva lugejale sobivasse vormi.
Kallifatideselt on varem eesti keeles ilmunud kolm teost: „Armastus“ (LR, 1981, nr 34–35), „Uus maa minu akna taga“ (LR, 2015, nr 7) ja „Veel üks elu“ (LR, 2018, nr 39–40).
Kirjastus: SA Kultuurileht,
2021,
IlukirjandusHakkan lugema
Maailm ei tea siiani, kas rohkem kui kolm tuhat aastat tagasi Trooja sõda päriselt toimus või lõi selle müüdi pime laulik Homeros, kelle endagi reaalses olemasolus ei või kindel olla. Ometi on „Ilias“ kandunud läbi aastatuhandete. XXI sajandi teisel aastakümnel pidas Kreeka päritoluga rootsi kirjanik Theodor Kallifatides (sünd. 1938) oma kohuseks valada antiikne eepos kui „kõige mõjuvam sõjavastane luuleteos, mis kunagi on loodud“ tänapäeva lugejale sobivasse vormi.
Kallifatideselt on varem eesti keeles ilmunud kolm teost: „Armastus“ (LR, 1981, nr 34–35), „Uus maa minu akna taga“ (LR, 2015, nr 7) ja „Veel üks elu“ (LR, 2018, nr 39–40).
Aasta
