{{ book.authors }} • {{ book.year }}
{{ book.authors }} • {{ book.year }}
Põhisisu algus
Seelimaa (Zemgale) piiskopkond, 1218–1251. Kadunud piiskopitool Lielupe kaldal
Liene Rokpelne, Madis Maasing, Anti Selart, Zenta Broka-Lāce
„...määrame meile usaldatud võimu alusel, et Zemgale nimeline maa liidetakse Riia piiskopkonnaga, nii et Riia piiskop valdaks Zemgalet tervikuna koos kõigi vaimulike ja ilmalike õiguste ning jurisdiktsiooniga, välja arvatud kolmandik sellest maast, mida Saksa Püha Maarja ordu vennad praegu valdavad ja mida nad seni on hallanud, koos kümnise ja täieliku ilmaliku jurisdiktsiooniga. Edaspidi ei määrata Zemgalesse eraldi piiskoppi, sest see piirkond on osa Riia piiskopkonnast, ja ei ole ise nii ulatuslik, et see võiks ülal pidada eraldi piiskoppi isegi siis, kui kogu see maa oleks usku pööratud...“
Sellise otsusega likvideeriti 1251. aastal Seelimaa (Zemgale) piiskopkond legaat kardinal Guglielmo, kardinalpiiskop Pietro da Collemezzo ja kardinalpreester Toledo Johni poolt. Seelimaa piiskopkond rajati vaid 33 aastat varem, suure lootusega võita ristisõdijate kätte Väina lõunakallas.
Piiskopkonna loomise järgselt ei olnud Seelimaa siiski enam ristisõdijate tähelepanu keskpunkt: selleks oli Lielupe jõgikonnas asuv Mežotne, millest sai ka Seelimaa ehk nüüd pigem Zemgale piiskopkonnana tuntud oleva territooriumi kese. Sinna planeeriti rajada katedraal ja see oli ka toomkapiitli asukohaks. Kõikide eelduste järgi võis arvata, et Zemgale piiskoppidest saavad olulised Liivimaa kirikuvürstid, ilmaliku ja vaimuliku territooriumi valitsejad.
Vaatame siin miks siiski nii ei läinud ja kuidas see piiskopkond varsti likvideeriti. Samuti uurime Seelimaa ehk Zemgale piiskoppide kahte teadaolevat linnust, Babītet ja Mežotnet.
Kirjastus
Eostre Publications OÜ
Poliitika, ajalugu ja militaaria,
Uued
Hakkan lugema
Otsi raamatut
{{ book.title }}
{{ book.title }}
{{ author }}
{{ category.name }}
Näita kõiki "{{ searchTerm }}" tulemusi