Mõni töötaja soovib oma töös suuremat iseseisvust ja vastutust, teise jaoks võib tunduda see kõige hullema asjana maailmas. Juht peab oskama juhtida mõlemat tüüpi inimesi ja ära tundma, kellele mida ja millist tuge nad vajavad. Iseseisvust annab kasvatada juhi ja töötaja koostöös.

Erinevad uuringud ja ka minu isiklik kogemus näitavad, et rohkem vabadust soovivad inimesed on enamasti ka initsiatiivikamad ja julgemad vastutust võtma. Loomulikult on inimesed on erinevad ja nende ootused juhile samuti. Paljude jaoks ongi sobiv tööviis, kus nad saavad detailsed juhised, kuidas ja mida teha – ja nad on samal ajal oma töös väga head.

Samas näitab praktika, et näiteks klienditeeninduses ei saa lõpuni tegutseda nii, et kõik täidavad oma ülesannet täpipealt, nagu juht ette ütleb. Teenindustöö eeldab loovust, kiiret otsustusvõimet ja oskust leida lahendusi ka ootamatutes olukordades. Kui töötaja harjub tegema ainult seda, mida talle ette öeldakse, võib ta keerulisemates olukordades hätta jääda. Hea kliendikogemus sünnib sageli just sellest, et inimene julgeb ise mõelda, otsustada ja vastutada. Liigne näpuga näitamine pärsib loovust ning vähendab inimeste valmisolekut ise midagi algatada ja kliendile parimaid lahendusi pakkuda.

Iseseisvust saab kasvatada

Loomulikult ei saa eeldada, et inimene on iseseisev kohe töötaja elukaare alguses. 
Noor võib olla väga motiveeritud ja initsiatiivikas, kuid vajab siiski rohkem juhendamist ja tuge ning sellega peab juht arvestama. Seetõttu usun, et iseseisvust saab ja tuleks teadlikult kasvatada.

Alustada võib väikeste sammudega: kaasates inimest projektidesse, andes erinevaid töölõike, küsides arvamust, kuidas mingit väljakutset tema lahendaks. Näiteks on meil klienditeenindajad kaasatud projektidesse, kus neile on ette antud ülesanne, kuid ka vabad käed algusest lõpuni välja mõelda, kuidas nad lahenduseni jõuavad. Ka on projekte, mis ongi alguse saanud kõnekeskuse töötajate oma initsiatiivist. Juhina ei maksa karta küsida oma inimestelt, kas nad tahavad seda või teist proovida või milliseid lahendusi nemad pakuvad.

Taoline samm-sammult vastutuse andmine on ühtlasi hea proovikivi juhiks kasvamise teekonnal. Kui näen, et inimene ei ole veel valmis juhi positsioonile asuma, saab väikeste etappide kaupa tema iseseisvust kasvatada. Nii saab ta tasapisi oma töös paremaks, kuni ka juhitöö on talle jõukohane. Lisaks võimaldab vastutuse suurendamine ka näiteks pikaajalisi töötajaid motiveerida ja arendada. Iseseisvuse kasvatamisega tekib neil lisamotivatsioon ja nad saavad oma kogemust rakendada erinevates ülesannetes, võttes ka rohkem vastutust.

Vabaduse soovi võib varjutada hirm

Siiski on oluline ka juhina aru saada, millised on töötaja enda ootused. Kui ta ütleb, et ei soovi oma töös suuremat vastutust, siis tuleb näha, mis on selle taga ja kas sellest saab juhi abiga üle. Mõne inimese puhul on tegu hirmuga ja suurem autonoomia tekitaks talle igapäevatöös üleliigset stressi. Mõni töötaja ei soovi võtta suuri riske või kardab, et ta visatakse pea ees ette ning jäetakse seejärel üksi.

Nendelt, kes aga näitavad üles initsiatiivi, võiks juht arenguvestlustel või üks-ühele kohtumistel küsida, kui palju otsustusruumi nad tegelikult soovivad. Näiteks võivad introvertsemad inimesed olla väga ambitsioonikad. See aga ei tähenda, et nad peavad ilmtingimata mõnd suure liikmete hulgaga projekti vedama või alati esimesena lavale prožektorite valgusesse pürgima. Nad võivad oma tööd kujundada hoopis nii, et võtavad enda peale näiteks juhendite koostamise või mõne muu ülesande, mis nende tugevuste ja isiksusega paremini sobib.

Juht ei saa toast lahkuda

Sageli võib juhtidele jääda ekslik mulje, et kui suurem töötajate iseseisvus eeldab juhi eemale jäämist.  Autonoomia ei tähenda kaugeltki seda, et juht astub kõrvale. Juhi ülesanne on anda töötajale nii palju iseseisvust, kui too on valmis kandma. Seejuures olla olemas siis, kui töötaja tuge vajab, ja jätta talle ruumi siis, kui ta soovib ise lahendusteni jõuda.

Kristina Judina, Elisa teeninduse valdkonna juht