Indrek Ojari roll seriaalis “Minu kallis ema” lõi silla varasema kogemusega sotsiaaltöötajana
Elisa originaalsari “Minu kallis ema” võitis Eesti filmi- ja teleauhindadel viis tunnustust, seal hulgas aasta teleseriaali tiitli. Parimaks meesnäitlejaks sarjas kuulutatud Indrek Ojari vaatab tagasi sarja tegemisele ja tõdeb, et lugu paneb vaatajad mõtisklema Eesti ühiskonna varjatud külgedest nagu peresuhted, narkosõltuvus, vägivald ja prostitutsioon.
Roll oli Ojari jaoks erakordselt põnev seetõttu, et ta leidis palju kokkupuutepunkte varasemas elus olulisel kohal olnud sotsiaaltöö valdkonnaga ja rolli käigus sai paar lapsepõlveunistust täita. Rääkisime näitlejaga ta tööst Linnateatris, kogemusest “Minu kallis ema” võtetel ja sarja olulisusest ühiskonnas.
Varasem kogemus sotsiaaltöötajana aitas rolli sisse elada
Indrek Ojari on üle kahekümne aasta olnud Linnateatri näitleja. Tiheda teatrigraafiku kõrval osales Ojari eelmisel aastal “Minu kallis ema” võtetel. Näitleja kehastatud politseinik on peategelasega erinevates olukordades kokku puutunud ja üritab leida lahendust kriitilisele juhtumiga seotud olukorrale. “Arman läbis 90ndate alguses korraliku kadalipu, kus Eestis valitses tõeline Chicago vaib. Tal on palju kogemust ametnikuna ja kuigi ta tegi radikaalseid valikuid, siis ta jäi alati ikka ratsionaalseks,” kirjeldas näitleja oma tegelast.
Enne Lavakasse sisseastumist õppis Ojari sotsiaaltööd ja töötas tänavalastega. See kogemus aitas näitlejal loo tausta mõista ja politseiiku tegelaskujusse sisse elada, sest toona puutus ta palju kokku narkomaaniaga, mis on seriaali üks põhilistest teemadest. “Politseitöö on üks stressirohkemaid, sest kunagi ei tea, mis situatsioonis edasi saab. Ka sotsiaaltöös olid raudsed reeglid, et pead alati jääma ametnikuks ja mitte situsatsioone hinge võtma. See oli tore sild tegelase, näitleja ja päris kogemuse vahel,” sõnas ta.
Mitu esmakordset kogemust võtteplatsil
Mitmekümne aasta pikkuse karjääri jooksul oli “Minu kallis ema” stsenaarium esimene, mida Ojari luges mitu korda järjest algusest lõpuni läbi, sest see oli niivõrd paeluv. “Seriaal ei ole film, kus kogu tegevus on kahte tundi pakitud. Tihti juhtub, et esimene osa on hea ja siis hakatakse kummi venitama. “Minu kallis ema” stsenaariumi lugedes sain kohe aru, et see pole tavaline seriaal. Kogu aeg on põnev, sisu on paeluv, juhtumiste arv on suur ja pinge on kogu aeg õhus,” meenutas Ojari.
Sarja režissöörile Doris Kartaule oli oluline, et kõik näitlejad mõistaksid oma tegelaste taustalugusid. Ta kaasas selle jaoks palju eksperte, kes avasid teaduspõhiselt käsitletud teemasid, tagasid näitlejate ohutuse ja õpetasid vajalikke oskuseid. “Doris tegi ettevalmistustega suurepärast tööd. Eestis on ikka harukordne, et nii palju erialaspetsialiste kaasatud on, sest eelarved on väikesed, aga see aitab näitlejatel tegelasi paremini mõista. See ei tähenda, et seriaalis ei võinud mõnele olukorrale natukene vürtsi lisada, aga tulemus oli tõetruu,” kiitis näitleja.
Kuigi taustaloo mõistmiseks sai Ojari varasemale kogemusele toetuda, siis Mart Armani tegelaskuju kehastamiseks oli tal vaja õppida võitluskunsti. “Nägime palju vaeva kaklusstseenide koreograafiaga, sest need oli vaja usutavalt teostada. Sain lapsepõlve poisilikku unistust ellu viia ja koreograaf Tanel Saar oli siin täiesti asendamatu,” kirjeldas ta oma kogemust.
Esmakordse kogemusena osales Ojari ka päris liikluses filmitud autoga sõitmise stseenides. Lisaks näitlejale juhiroolis, oli autos terve võttemeeskond ja ta pidi arvestama mitme näo lähedal asuva kaameraga. “Selleks, et nägu jääks kaamerasse, pidin pöörama oma näo nii palju paremale, et kaamera näeks mõlemat silma. Ma ei saanudki sõites otse vaadata. Omamoodi kogemus oli samal ajal silmanurgast teed vaadata, teksti mäletada, liiklust tähele panna ja näidelda. Palju adrenaliini oli,” jagas näitleja üht eredamat mälestust võtteplatsilt.
“Minu kallis ema” koputab lapsevanema südametunnistusele
Võttemeeskonna eesmärk oli näidata vaatajatele karmi reaalsust, mis meid eneselegi teadmata ümbritseb. “Maailma virrvarris ei jõua kõigel näppu peal hoida, aga meie ümber on palju ühiskonnakihte, kelle olemasolu näemegi ainult seriaalides. Abivajajaid võib olla endale ootamatult lähedal nii, et me ei märkagi,” kirjeldas Ojari sarja olulisust.
Noored on ühiskonnas eriti haavatavad. Paljud puutuvad kuritegeliku maailmaga kokku mitte halvast tahtest, vaid kokkusattumuste ja olukorra sunnil. Näitleja loodab, et sari paneb lapsevanemaid mõtlema sellele, millega nende lapsed päriselt tegelevad. “Paljudel on hommikust õhtuni kiire, et leib lauale teenida, aga pere suhted ei tohi selle keskel ära kaduda. Kasvatamine pole ainult see, et suhtled lapsega sünnipäeval, jõuludel ja loomaaias, vaid see nõuab suuremat kontakti ja pühendumist. Kõik halvad asjad on välditavad, kui neile saab õigel hetkel jaole. Ei tohi mõelda, et ah, minuga ei juhtu,” pani näitleja kõigile südamele.
„Minu kallis ema“ valiti läinud aastal veel mitme rahvusvahelise festivali programmi ning sügisel jõudis see ka Eesti publikuni Pimedate Ööde Filmifestivali raames ja Elisa Huubivahendusel. „Minu kallis ema“ pälvis Eesti filmi- ja teleauhindadel viis auhinda.
Sarja peaosades teevad kaasa Elina Reinold, Doris Tilk, Saara Pius, Jaanus Mehikas ja Indrek Ojari. Sarja lavastas Doris Kartau, stsenaariumi autor on Raoul Suvi ning produtsendid on Toomas Ili, Jevgeni Supin ja Elena Malkova.
Kõik „Minu kalli ema“ osad on vaadatavad eksklusiivselt Elisa Huubis, mis on kodumaine reklaamivaba voogedastusteenus, mille fookuses on kvaliteetne eestikeelne draama- ja originaalsisu, mida mujalt ei näe.