Täna on ülemaailmne digikoristuspäev: digiprügi kasvab koos tehisintellekti kasutusega
Täna tähistatakse ülemaailmset digikoristuspäeva, mille eesmärk on vähendada digiprügi hulka, tõsta teadlikkust selle keskkonnamõjust ning maandada sellega seotud turvariske. Valdkonna eksperdid juhivad tähelepanu, et tehisintellekti laialdasem kasutuselevõtt on märgatavalt suurendanud igapäevaselt loodava ja talletatava digiinfo hulka, millest suur osa jääb lõpuks kasutamata.
Juhtiv IT- ja telekomiettevõte Elisa osaleb ülemaailmsel digikoristupäeval grupiüleselt, kaasates töötajaid mitmes riigis. Ühiselt soovitakse vähendada ebavajalike andmete hulka ning tõsta teadlikkust digihügieeni olulisusest ka klientide seas.
„Tehisintellekti tööriistade laialdasem kasutus tähendab, et loodud sisu hulk kasvab kiiresti, kuid suur osa sellest on lühiajalise väärtusega. Ajutised failid, mitmed genereeritud versioonid ja testmaterjalid kuhjuvad kiiresti ning sageli jäävad alles ka siis, kui neid enam ei vajata. See kasvatab märkamatult digiprügi hulka ning suurendab nii keskkonnamõju kui ka turvariske,“ ütles Elisa jätkusuutlikkuse valdkonna juht Aigi Kukk.
Kuke sõnul on digikoristus võrreldav kevadise suurpuhastusega kodus. „Kui füüsilises maailmas on loomulik aeg-ajalt üleliigsest loobuda, siis sama harjumus peaks kanduma ka digikeskkonda. Väike regulaarne korrastamine aitab hoida seadmed korras, info turvalisena ja keskkonnamõju väiksemana,“ lisas ta.
Digiprügi all peetakse silmas kasutuid e-kirju, aegunud dokumente, dubleeritud faile ja rakendusi, mis koormavad nii seadmeid kui ka andmekeskusi. Regulaarne digikoristus aitab vabastada salvestusruumi, parandada seadmete töökiirust ning pikendada nende eluiga. Samuti vähendab see andmekeskuste energiatarbimist ja sellega kaasnevat süsinikujalajälge. Tehisintellekti kasutamisel on oluline digihügieeni osa ka ennetus - teadlikult otsustada selle üle, millist sisu luua, säilitada või kustutada. Soovitame regulaarselt kustutada AI abil loodud ebavajalikud failid, vältida samade ülesannete korduvat genereerimist ning eelistada olemasoleva info täiendamist uue loomise asemel.
Lisaks keskkonnamõjule on digiprügi koristamisel oluline roll ka küberturvalisuses. Kasutamata failid, vanad e-kirjad ja aegunud tarkvara võivad sisaldada tundlikku infot ning kujutada endast potentsiaalset sihtmärki küberkurjategijatele. Andmete regulaarne korrastamine aitab vähendada andmelekete riski ning tagada, et seadmetes säilib vaid vajalik ja turvaline info.
Eelmisel aastal kustutasid Elisa töötajad digikoristuspäeva raames üle kolme miljoni e-kirja ning vabastasid ligi 277 GB andmemahtu. Andmemahud on kasvanud igal aastal, mis viitab nii digiprügi hulga suurenemisele kui ka teadlikkuse kasvule selle mõju osas.
Digiprügi vähendamiseks soovitab Elisa alustada e-posti korrastamisest, kustutades mittevajalikud kirjad ja loobudes ebavajalikest uudiskirjadest. Samuti tasub üle vaadata seadmetes ja pilveteenustes olevad failid, eemaldada duplikaadid ning desinstallida rakendused, mida enam ei kasutata. Failide korrastamine loogilistesse kaustadesse aitab vältida ka tulevikus digiprügi kuhjumist.
Ülemaailmne digikoristuspäev tuletab meelde, et ka nähtamatu prügi mõjutab keskkonda ja turvalisust. Tehisintellekti ajastul muutub teadlik digihügieen aga üha kriitilisemaks osaks nii igapäevatööst kui ka vastutustundlikust digikasutusest.