Empaatia aitab tiimi muutustest paremini läbi juhtida

Kui juht suudab olla muutuste elluviimisel empaatiline, loob see tiimis turvatunnet, kasvatab pühendumust ja aitab eesmärke paremini saavutada. 

Pikad ja keerulised muutused organisatsioonis on väljakutse nii tiimile kui ka juhile. Sellises olukorras ei ole empaatia nõrkus, vaid oskus märgata, millal on vaja sekkuda ja millal toetada. Empaatia hoiab tiimi ühtsemana nii argipäevas kui ka suurte muutuste virvarris, kus lojaalsus, pühendumus ja stabiilsus võivad kergesti kõikuma lüüa.

Usun, et möödas on ajad, kui lammutaja tüüpi juhtimine oli normaalsus – kus muudatused suruti jõuga läbi ja inimlikkus taandus teisejärguliseks. Professionaalse ja strateegilise võimekuse kõrval on empaatiast saanud juhi töö lahutamatu osa. Minu kogemuse põhjal avaldub selle väärtus kõige enam neljas alljärgnevas aspektis.

Hoiab heitlikel aegadel turvatunnet

Esiteks aitab inimlik ja empaatiline lähenemine hoida tiimi tugevamana, kui väljakutsed kogunevad ja määramatus kasvab. Empaatiline juht märkab meeleoluvõnkeid ja reageerib neile, enne kui need jõuavad tiimitööd lammutama hakata. Tugev sisekliima soosib pikaajalistele muudatustele vastu pidamist, mis väsitavad paratamatult ka kõige suuremad kohanejad.

Näen oma töös, et märkamist ja hoolimist oodatakse aina enam. Inimesed tunnevad ennast turvaliselt, kui saavad jagada avatult tagasisidet, hoides nende motivatsiooni kõrgemal. See on ülioluline aegadel, kus on palju arenguid või protsessiuuendusi. Mõnevõrra üllatuslikult on hinnang minu tööle tiimi silmis olnud eriti kõrge just hetkedel, kui meil on olnud muutuste rohked perioodid. Mida enesekindlam ma ise neis olukordades olen, seda tugevam on ka mu tiim.

Aitab muutusi teadlikumalt ja targemalt ellu viia

Teine oluline roll empaatilise lähenemise puhul on oma inimeste tugevuste ja nõrkuste oskuslikum „lugemine“. Kasutan igapäevatöös näiteks DISC-meetodit või WIDGET tööriista, mis mõlemad – mõningate erisustega – aitavad paremini mõista inimtüüpe, käitumisviise ja nende sobivust eri rollidega. Need juhtimistööriistad, aga ka baasempaatia võimaldavad mul kriisisituatsioonides või suuremate muutuste puhul oluliselt paremini mõista ja ette näha, kuidas mu tiim toimib: kes vajab mingil hetkel rohkem toetust või julgustust, kes lööb tõeliselt särama just pingelistes oludes. 

Loob mõistmist ebaõnnestumiste korral

Ükski muutuse elluviimine  ei suju kunagi algusest lõpuni plaanipäraselt. Vahel tuleb tagasi pöörata näiteks mõni suur arendusprojekt, millele on kulunud palju aega ja energiat. Seda juhtub eriti valdkondades, kus areng liigub piltlikult öeldes ülehelikiirusel – näiteks digikomis. Juhi roll on hoida ära tunne, et tehtud töö läheb luhta. 

Loomulikult tekitavad taolised plaanimuudatused või ka näiteks ebaõnnestumised frustratsiooni, kuid just siis on empaatia kõige olulisem. Usaldus sünnib läbipaistvusest. Aus olukorra kirjeldus, ühine analüüs ja vigadest õppimine aitavad kaoses korda luua. Me võitleme tiimina alati sama eesmärgi nimel, õnnestume või ebaõnnestume koos. Kaasatus vähendab abituse tunnet ja igaüks mõistab oma panust ja vastutust tulemuste saavutamise nimel.

Toetab juhti ennast muutuste keskel

Muutuste keerises peab juht enda vastu empaatiline olema. On hetki, kus tuleb endale eesmärki korduvalt „maha müüa“, et usk ja sihikindlus püsiksid. Siin aitavad teadlik sisekaemus, aja võtmine ja sisemise rahu hoidmine. Mineviku kogemustele toetumine annab kindlustunde – kui oleme varem hakkama saanud, saame ka nüüd.

Mind on palju aidanud see, kui kujutlen end korraks olukorra kõrvaltvaataja rolli: olen justkui vaataja saalis, mitte näitleja laval. Selline kõrvalpilk loob selgust ja aitab emotsioone korrastada. Vähem oluline ei ole võimalus aeg-ajalt neutraalses ja turvalises keskkonnas oma mõtteid kellegagi jagada – olgu selleks sparringupartner, mentor või kolleeg. Kõva häälega mõtlemine aitab ennetada väsimuse kandumist tiimile.
Nagu öeldud, ei tohiks inimlikkust ja empaatia rolli muutuste juhtimisel alahinnata. Juht, kes hoolib, märkab ja mõistab, loob keskkonna, kus inimesed tahavad panustada nii headel kui ka keerulisematel aegadel. Seejuures ei pea juht olema üliinimene. Oskus enda emotsioonidega targemalt ümber käia ja teisi teadlikult toetada ei ole nõrkus ega muuda kedagi haavatavamaks. 

Kristina Judina, Elisa teeninduse valdkonna juht