Kandidaat ootab tööandjalt vastust, mitte vaikust eetris
Ajal, mil töötuse määr püsib kõrge ja ühele positsioonile kandideerijate arv teeb rekordeid, ei saa töölesoovijaid jätta infosulgu. Tagasiside andmine peaks tänasel tööturul olema elementaarne viis näidata, et hoolid.
Pea igaühel on näide sõbrast või tuttavast, kes on jäänud tööturul kandideerides vastuseta. See tekitab lumepallina aina uusi lugusid tööandjatest, kes ei pea vajalikuks inimestega protsessi jooksul või selle lõppedes ühendust võtta. Ka viimane Palgainfo Agentuuri ja CVKeskuse tööturuküsitlus kinnitab trendi: 13% vastajatest peab oma kandideerimiskogemust halvaks ja 6% väga halvaks. Põhjustena tuuakse, et tööandjad ei vasta, ei anna inimesele personaalset tagasisidet või on äraütlevad kirjad lakoonilised.
Numbrid ja näited kokku pannes moodustub üsna kurb vaatepilt. Kui mõned aastad tagasi tundus, et olukord näitab paranemise märke, siis täna kandidaatidega vesteldes või sõprade-tuttavate kogemusi kuuldes paistab, et on astutud samm tagasi. See jätab pleki kogu tööturule ja lumepall veereb edasi.
Rohkelt kandidaate ei saa olla vabandus
Näib, et mida suuremaks kerkib kandideerijate hulk turul, seda vähem saadakse konkurssidel tööandjatelt vastuseid. Kuid põhjuseid ei tohiks otsida sellest, et saadetud avalduste arv on massiline ja värbajad upuvad CV kuhjade all. Halduskoormus ei saa olla vabanduseks, miks inimesed nädalateks ootele või üldse vastuseta jätta. Põhjus on eelkõige läbimõtlemata protsessides. Ettevõtetel tuleb vaadata peeglisse ja mõelda, kuidas saaks paremini.
Oma kogemusest tean, kui palju tähendab kandidaatidele tagasiside. Hiljuti enda tiimi personalivaldkonna talenti värvates avaldati siirast tänu äraütlevale tagasisidele selle eest, et võtan aega inimestele vastata. See seik on seda üllatavam, kuna tegemist on inimestega, kes tunnevad ala läbi ja lõhki. Kui ka personalivaldkonna inimesed ise tunnistavad, et tööandjad ei kipu vastama, kinnitab see, et tööturul on midagi paigast ära. Meil on Elisas eesmärk, et anname tagasisidet kõigile kandideerijatele. See on elementaarne viis, millega näidata, et me hindame inimeste panust ja aega. Kandideerimisavalduste hulga kasvades või töökoormuse suurenedes ei saa ega soovi me tööandjana teha järeleandmisi kvaliteedis.
Kahepoolne suhe
Ent mõistagi on kandideerimisprotsess kahepoolne. Ja nagu suhtes ikka, tuleb pingutada mõlemal osapoolel. Kehvad kogemused on teinud töölesoovijad hellaks ja paratamatult minnaksegi intervjuudele nullootusega – suhtumisega, et niikuinii ei ole hiljem oodata vastukaja. See võimendab omakorda inimeste enda vastumeelsust tagasisidet anda. Kaotakse vaikselt pildilt ega teavitata, kui on leitud mõni teine meelepärane töökoht.
Näita, et hoolid
Niisiis saavad suuremat lugupidamist üksteise suhtes üles näidata kõik osapooled. Elementaarne on, et tööandja ei lase vaikusel eetrit täita ja annab töölesoovijale protsessi kulu kohta tagasisidet. Vähimal juhul on 1-2-lauseline vastus parem kui mitte midagi. Kui värbamisprotsess on pikem, tasub see töökuulutuses või esimesel kontaktil kandidaadiga ausalt välja tuua, et ootusi paremini juhtida.
Ka kandidaadid saavad panustada. Mida suurem on konkurents, seda selgemalt peaks CV-s välja tooma, miks just tema on sobiv kandidaat. Värbajad ei oota üle võlli kellade ja viledega või pikki elulookirjeldusi. Esikohal on selgus ja konkreetsus, mis aitab paremini mõista, miks inimene töökohta soovib ja kas ta ametikohale sobib. Lihtsus on oluline märksõna ka seetõttu, et organisatsioonides võivad olla kasutusel erinevad tehisintellekti lahendused, mis CV-sid analüüsivad. AI mõistab paremini lihtsaid fonte ja formaate kui keerukaid tabeleid või värvikirevaid kujundusi.
Tööturul aina kosuva lumepalli saab panna sulama, kui igaüks astub sammu üksteisele lähemale, proovides teist poolt mõista. Tagasiside, olgu positiivne või äraütlev, muudab kellegi päeva, säästab aega ja energiat, annab võimaluse eluga edasi liikuda.
Keishy Margus, Elisa talendijuht