Upud tööülesannetesse? Otsi üles oma eesmärgid ja pane need enda kasuks päriselt tööle

Targalt seatud ja jälgitud eesmärgid ei ole lihtsalt kontrollpunktid, vaid aitavad oma töös luua selgust, juhtida ootusi ja muutusi.

Eesmärkide seadmine on üks tööriistu, mis aitab suunata nii enda kui ka oma tiimi tegevust, tõsta motivatsiooni ja saavutada ettevõttel paremaid tulemusi. Sageli aga ei kasutata eesmärgistamise täit potentsiaali ära – piirdutakse vaid prioriteetide seadmisega ning keskendutakse kiiremini, kõrgemale ja kaugemale püüdlemisele. Tegelikult on sellel tööriistal nii juhtide, töötajate kui ka kogu organisatsiooni jaoks väga suur ja tunduvalt mitmekesisemat väärtust loov mõju.

• Eesmärgid on ootused sooritusele
  Eesmärkide sõnastamine, näiteks juhi ja töötaja vahelises koostöös, on üks loomulikumaid osi ootuste juhtimisest. Töötajale loob see selge pildi, millist sooritust temalt eeldatakse. See väldib olukordi, kus inimene käib tööl midagi tegemas, aga lõpuni aru saamata, millist väärtust peaks tema töö looma.

  Samuti vajab koostöösuhe läbiarutamist, mis saab, kui midagi jääb n-ö prioriteetide joone alla, ehk tegemata. Nii aitab konkreetne sihtide seadmine reguleerida töökoormust ja seada 3-5 fookusteemat, millele keskenduda ja millega tegelda. Kui laual on korraga 15 asja, ei ole paratamatult võimalik kõiges korraga suurepäraseid tulemusi saavutada.

• Miinusmärgiga eesmärk võib olla sageli kasulikum
  Tavaliselt kiputakse otsima kasvukohti või kaardistama, mida saaks teha rohkem või kiiremini, kuhu uusi tööülesandeid lisada jne. Tagaplaanile võib jääda tõsiasi, et mõistlikum on hoopis midagi kahandada või lõpetada – piltlikult unustatakse käimata skaala vasakus pooles. Ometi on sageli selline miinusmärgiga tegevus isegi olulisem. Nii saab selgema ettekujutuse millest loobuda ja millist kasu see toob.

• Aitab muudatusi ellu viia ja nende sisu paremini mõtestada
  Eesmärkidel on vältimatu roll ka muudatuste juhtimisel. Elisas oleme eesmärgistamisele kui tööriista arendamisele keskendunud väga pikalt ja sihikindlalt. Sellel on oluline roll kursimuutuste ellu viimisel ja nende tegeliku mõju mõistmisel. Osaledes rahvusvahelises TOP Employer programmis, kus auditeeritakse üle kogu maailma erinevate ettevõtete tööprotsesse, oleme tagasisideks saanud, et meie puhul hinnatakse kõrgelt läbimõeldud eesmärke ja muudatuste juhtimist. Näeme ise, et selle taga on järjepidevad jätkutegevused.

  Sageli planeeritakse ettevõtetes muudatus, tehakse see ära ja loetakse lõppenuks. Unustatakse mõelda, mis edasi saab. Eeldatakse, et inimesed mõistavad lennult, mis on nende roll, ja kõik toimib. Samas näitab meie praktika, et tunduvalt efektiivsem on viia tegevusi ellu lühikeste lõikudena Kata metoodikale tuginedes: seame eesmärgid, püstitame hüpoteesid, katsetame, analüüsime, teeme järeldused – ja nii korduvalt. Samuti ei tohi inimesi peale muudatuste jõustumist üksi jätta – siis alles algab arutelude aeg ja vajatakse tuge uue olukorraga kohanemisel.

• Igale eesmärgile saab leida mõõdiku, aga mõõdik püsib elus, kuni see räägib meile mingit lugu
  Igale eesmärgile saab olenevalt töö iseloomust külge liita numbrilise, kvalitatiivse või hinnangulise indikaatori. Olgu selleks siis x arv klientidele pakutud teenust või lihtsuse indeks CES, mis aitab mõista protsessi sujuvust (näiteks seda, kui lihtne on kasutada ettevõtte poolt pakutavat teenust või kandideerida tööle). Hinnatavast näitajast on aga tulu senikaua, kuni see jutustab meile mingit lugu. Kui sisulist infot enam peale ei tule, on mõõdik oma elu ära elanud ja tuleb leida uus.

Ja lõpetuseks üks lihtne, aga oluline mõtteharjutus, mis eesmärgistamise temaatika hästi kokku võtab. See sobib igaühele, spetsialistist juhini. Esita endale küsimused: “kas ma tean, mille alusel minu edukust mõõdetakse?” ja „Kas ma tean, millal olen õnnestunud?“ Eitava vastuse korral tuleks oma juhiga selleteemaline arutelu kokku leppida. Sama kehtib ka tiimi juhtivatele inimestele, küsides: “kas tean, mille alusel ma oma inimeste tulemuslikkust mõõdan ja mille põhjal tagasisidest annan?” Mõtteainet jagub ilmselt kõigile.
 

Kaija Teemägi, Elisa personaliüksuse juht