Mis sobib mulle, ei pruugi meeldida kolleegile ehk Hoolivusest tänases tööelus
Hübriidtöö ajastu on paratamatult suurendanud omaette töötamist. Vähene kontakt võib hakata lammutama tiimi ühtsustunnet ja koostöövõimekust ning soodustab individualismi. Meil tuleb teadlikult suurendada hoolivust tööelus ja -kultuuris.
On vähe töid, kus tiimi panus ei mängi üldse rolli. Enamjaolt sünnib tulemus paljude heade peade koostöös. Teada-tuntud ütlus on ju, et üksi jõuad kiiresti, koos kaugemale. Selleks, et koos kiiremini ja kaugemale jõuda, tuleb teadlikult tegutseda. Hübriidtöö ajastu loob selleks uusi väljakutseid, mis nõuavad harjumuste ümberkujundamist. Olgugi, et vastutus oma käitumise eest ja panus ühisesse töösse lasub ennekõike töötajal endal, saame juhtidena suunata, et tiimides oleks rohkem hoolivust ja mõnusam töökliima – et nii tiimi kui ka indiviidiide vajadustega arvestataks.
Kõik saab alguse hoolivast organisatsioonikultuurist
Kui kuskilt pitsitab, õhk on pingetest paks või tunded löövad alatasa üle pea, on ettevõttes hoolivusele vähe ruumi. Viimane Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee koostöös korraldatud tööturuküsitlus näiteks peegeldas, et pooled Eesti töötajatest tunnevad, et nende organisatsioonis hoolitakse neist. Pea viiendik aga ei tunne üldse oma töökohal hoolivust. Sama küsitlus ütleb ka, et hoolimatus töötajate suhtes on tõusnud 10 olulisema teguri hulka, mis ajendab lahkumisavaldust lauale panema.
Organisatsiooni sisekliima on suuresti juhi kujundada. Kui töökultuur on psühholoogiliselt turvaline ning inimesed tunnevad end toetatuna ja väärtustatuna, on nad valmis avatumalt suhtlema, panustama ja teisi märkama. Ideedele avatud keskkond soodustab koostöötahte kasvu – hooliv organisatsioonikultuur on eeldus number üks, et inimesed sooviksid panustada ja mõistaksid paremini ka teiste vajadusi.
Tuleb vaadata oma minapildist kaugemale
Teine eeldus ja suur aga-koht on valmidus astuda teadlikumalt kolleegi kingadesse. Hübriidtöö ajastu on muutnud meie töö tegemise harjumusi enesekesksemaks. Oleme harjunud mõtlema sellele, kuidas enda jaoks mugavamalt tööasju korraldada. Otseselt ei ole selles midagi valesti, sest hübriidsed tööviisid võimaldavadki tööelu aja- ja kohapaindlikult sättida.
Ent vastastikuse hoolivuse vaates tuleb meil kõigil nii juhtide kui töötajatena varasemast enam mõelda: „mida mu töökaaslane teeks/tunneks?“. Kui mulle meeldib päevi järjest kodust või kohviku laua tagant töötada, siis kui rõõmus on see tiimikaaslane kontoris, kes eelistab töökeskkonnana peamiselt ametiruume? Või too, kes sooviks üht või teist küsimust arutada näost näkku, aga tema postkasti potsatab järjekordne videokõne link. Mulle meeldib, aga kas ka tiimikaaslasele? Pannes end teadlikumalt tema kingadesse, kasvab ühine hoolivustunne, suureneb empaatiavõime ja õpitakse teineteist paremini tundma.
Koostööd tuleb teadlikult tekitada
Koostööd saab soodustada juht, alustades tiimisisestest aruteludest. Hübriidtöö ajastul vajavad paljud koostööpraktikad ja ühised arusaamad uuendamist. Ka meie organisatsioonis uurime tiimide kaupa, kuidas ja mis olukordades loob koos tegutsemine ühes füüsilises asukohas rohkem väärtust. Päriselus tähendab see, et tuleb teadlikult luua koostöötamise kogemust, kuna kokkupuutepunktid ei teki juhuslikult. Siis saab ka paremini aru, kus sünnib väärtus ja kus mitte.
Mis kellelegi sobib, on organisatsiooniti ja tiimiti muidugi väga erinev. Selleks peabki katsetama. Kuid mida teadlikumalt me oskame enda jaoks koostöö sisu mõtestada, seda paremini suudame tiimide ühtsustunnet kasvatada ja seeläbi ka tööelus üksteisest hoolimist suurendada.
Kaija Teemägi, Elisa personaliüksuse juht