Küberpettused – palju viise, üks eesmärk
Võrgurünnakud muutuvad iga aastaga keerukamaks, kuid sageli on nende eesmärk üks ja sama – raha. Sel nädalal avaldatud RIA aastaraamat näitab, et 2024. aasta tõi taas kaasa rekordarvu kõrge riskitasemega juhtumeid, sama näitab Elisa statistika. See on selge meeldetuletus, et kõik – nii eraisikud kui ka ettevõtted – peavad oma kõige väärtuslikumat vara, nagu andmed ja rahalised vahendid, hoolikalt kaitsma.
"Me näeme, et küberturvalisuse ohud ei vähene, vaid muutuvad aina keerulisemaks," kommenteerib Mailiis Ploomann, Elisa erakliendi üksuse juht. "Tihti arvavad inimesed, et nende andmetel puudub väärtus, kuid tegelikult on isegi lihtsamatel sisselogimisandmetel mustal turul suur nõudlus." Kübekurjategijate eesmärk on sageli varastada isikuandmeid ja müüa neid pimeveebis või meelitada ohvrilt otse raha välja. Lisaks kasutatakse varastatud andmeid identiteedivargusteks ja finantspettusteks.
Häkkerite tegevus ei piirdu ainult andmete vargusega. "Samuti võivad nad kaaperdada teie seadme, et seda kasutada pahatahtlikuks tegevuseks, nagu krüptoraha kaevandamine või veebisaitide rivist välja viimiseks korraldatud rünnakud," lisab Ploomann. Kui kasutatakse ettevõtte seadmeid, on oht ka tööandja andmetele. RIA aastaraamat tõstab esile, et suur osa rünnakutest on suunatud laiade sihtgruppide vastu – sest mida laiemalt õngitsed, seda suurem on tõenäosus, et keegi suurest hulgast ikka lõksu langeb.
Petusuhtlus, võltsveebisaidid ja konto eest lunaraha nõudmine on vaid mõned näited sellest, kuidas kübekurjategijad tegutsevad. Petusõnumid ja -kõned püuavad veenda inimesi jagama oma isiklikku informatsiooni, näiteks sisselogimisandmeid. Samuti on sage võte luua ehtsana tunduvaid veebilehti, mis meelitavad kasutajat sisestama tundlikku teavet. Tihti on nende lehtede eesmärk andmete kogumine või ligipääsu blokeerimine, mille vabastamise eest nõutakse lunaraha.
Kuigi kõiki ohte vältida ei saa, on mitmeid samme, mida igaüks saab enda kaitsmiseks teha. "Oluline on kriitiliselt hinnata saadud kõnesid, sõnumeid ja e-kirju ning uurida lingid ja veebisaidid hoolikalt läbi enne andmete jagamist," rõhutab Ploomann. Lisaks tasub kaaluda võrguturbetööriistade kasutamist. "Näiteks kaitsesime möödunud aastal oma kliente enam kui 36 miljonil korral mõnele ohtlikule lingile klõpsamise eest," märgib Ploomann. Sellised teenused aitavad ohte tuvastada ja neid blokeerida enne, kui need jõuavad kasutajani.
"RIA aastaraamat näitab, et kübekuritegevus ei näita raugemise märke," ütleb Ploomann lõpetuseks. "Olemasolevad võrgurünnakute tehnikad arenevad edasi ja muutuvad keerukamaks, kuid tähelepanelikkus ning nutikad kaitsemeetodid aitavad meid kõige paremini hoida ohutult."