Andrus Hiiepuu: Kas edukatele peaks heategevus olema kohustuslik?

Jõuluaeg ja heategevus käivad justkui loogiliselt kokku, üleskutsed ja kampaaniad, südamlikud kuid ka nukrad lood aitavad kujundada igaühes arusaamist, kas ja mil viisil oma väiksem või suurem heategu teha. Millist rolli kannavad heategevuses aga ettevõtted – kas peaks edukamatele ette kirjutama kohustuse head teha või hoopis looma keskkonna selle soodustamiseks.

Protsendiheategevus?
Eestis kehtib 2011. aastast Kunstiteoste tellimise seadus, rahvakeeli tuntud kui “protsendikunsti seadus”, mille jõustumise eel arutleti elavalt, milliseid tulemusi selline süsteem annab. Valminud kunstiteosed võivad meeldida või mitte (maitse üle ju ei vaielda!), kuid kahtlemata on kunst saanud veidi enam avaliku ruumi ja hoonete osaks ning autorid on saanud oma töö eest ka tasu. Mis aga juhtuks kui võtta see eeskujuks ning kirjutada ette (kasumlikele) eraettevõtetele protsendiheategevuse nõue ehk kohustus head teha?

Kuigi vanasõna ütleb, et kingitud hobuse suhu ei vaadata, haakub teemaga teatud hulk tegevusi, mis justkui sooritatakse ülla eesmärgi nimel, kuid ometi jääb kõrvaltvaatajale kuskile mõttesoppi keerlema küsimus, kas mitte ei tehtud seda rohkem reklaami nimel. Nii kipub olema ühekordsete aktsioonidega, millele ei eelne ega järgne mingisugust arutelu, miks üht või teistmoodi otsustati. Seesugune läbimõtlemata heategevus võib kujuneda lihtsalt tarbijamängu laadseks tooteks, mida oleks palju õiglasem esitleda reklaamina.  

Küllap võib samamoodi minna ka protsendiheategevusega, sest hea olemist ei saa reguleerida ühegi seadusega, see soov peab tulema ikka inimeste enda poolt. Nii tulebki oma hea tegemise sihik paika seda just vastavalt sellele, mis on südamelähedane, mis väärib heategija meelest toetamist. Oluline on ka meeles pidada, et sealjuures ei ole õigeid ega valesid vastuseid.

Suurima mõju annab järjepidev panustamine
Isiklikust kogemusest saan kinnitada, et kõige enam positiivset mõju saab avaldada pikaajalise kindla eesmärgi valimisega. Ettevõtete puhul on otstarbekas panustada valdkonda, milles on olemas parimad võimekused ja kompetentsid. See loob eelduse, et tegemist ei ole vaid turundusosakonna ülesandega, vaid teema saab oluliseks ettevõtte üleselt ning tekib sünergia organisatsiooni või projektiga, kuhu panustatakse – ja õpitakse ka teineteiselt. Elisa on võtnud oma fookusesse kultuuri, täpsemalt meile südamelähedase filmivaldkonna. Nii ongi välja kujunenud sundimatu ja tõhus partnerlus PÖFFiga, mis ei seisne vaid ettevõtte festivali sponsoriks olemisel, vaid sisulisel koostööl, kus tegutseme igas aspektis ühise eesmärgi nimel. Et hoida filmikunsti au sees ning festivali jätkuvalt maailma mainekamate seas.

Ja seda kõike ei tehta meeskonnas sugugi seepärast, et ülemus käskis, vaid seepärast, et tegemist on juba oma asjaga, ägeda asjaga, millega saab panuse anda maailma paremaks muutmisse. Pikaajaline koostöö kindlate projektidega võimaldab üles ehitada partnerluse, mis on võimeline kaasa haarama kogu ettevõtte, olgu see siis suure või väikese töötajate arvuga. Sellised koostööd annavad ka tagasi – ma ei pea siin silmas rahalist aspekti, vaid ennekõike seda, et partnerid märkavad üsna kiiresti, kas lihtsalt panustad või panustad päriselt.

Muidugi on ka algatusi, mida tehes on lihtsalt õige tunne: Elisas on välja kujunenud tava, et ühise kevadpeo osalustasust saab aasta lõpuks ettevõttepoolne annetus millegi hea tegemiseks. Mida täpsemalt teha, otsustavad Elisa töötajad ise. Käesoleval aastal jaguneb 20 000 eurot (vastavalt saadud häälte arvule) annetusraha kolme projekti vahel: Vähiravifond Kingitud Elu, Laste vaimse tervise nõuandeliin/Kooli psühholoogide nõuandeliin ja Eestimaa Looduse Fond.

Soodustame heategevust
Kuna parlament suundub jõulupuhkusele, saab neile kaasa anda soovituse, mille üle pühade perioodil mõtiskleda. Nimelt mil viisil hoopis soodustada seda, et ettevõtted oleksid rohkem motiveeritud panema õlga alla erinevatele projektidele. Küllap seisab iga ettevõtja, kelle tegemisi on saatnud edu, ühel hetkel mõtte ees, kuidas ühiskonnale midagi täiendavat tagasi anda. Paljudes Euroopa riikides (kuid ka maailmas laiemalt) väärtustatakse eraettevõtete panust näiteks kultuuri, kunsti või spordi toetamisel erinevate maksusoodustustega. Ja maksupoliitika on ju riigi monopol ning mõjukas hoob. Väärib arutamist.

Meie rahvakalendris tähistab jõuluperioodi saabumine valguse võitu ja päevade pikemaks muutumist. Usuti ju, et see, mida jõuluajal teha, saadab inimest kogu järgmise aastal. Kes siis ei tahaks teha head ning olla lahke. Loodetavasti kannab see valge aja ootus meid ka uuel aastal ning heategude tegemine ei lakka.

Andrus Hiiepuu, Elisa Eesti AS tegevjuht