Uudised

Mobile world for dummies ehk Maie Liisa memuaarid. Osa 6. Retrolainel ehk keskmiselt mitu Nokiat on ühel eestlasel olnud?

15.07.2011

Täna on paljudel meist telefoni näol taskus pisike kaasaskantav superarvuti, kus helistamine kohati juba teisejärgulise tähtsusega. Internet ja postkastid, fotoaparaat ja videokaamera, raadio, diktofon, sõnaraamatud, kalendrid, märkmikud .... kuidas oleks kõik see kraam mahtunud taskusse hmm... 16 aastat tagasi? Või pigem peaks küsima – kui suurt kohvrit oleks tulnud endaga kaasa vedada? :)

 

Just 16 aastat tagasi sain mina endale esimese mobiiltelefoni. Ajastule kohaselt ei olnud see päris minu, vaid ülemuse vana ja lubatud rangelt vaid tööalaseks kasutamiseks. Telefon kaalus umbes pool kilo ning võttis enda alla suure osa minu käekotist. See äge kobakas oli Benefon Delta – nüüdseks ilmselt väärt täiendus igale mobiilimuuseumile ja telefonikollektsioonile. Mäletan, et käisin tolleaastasel Rock Summeril ja kandsin seljas 90ndate must-have riietust - teksatagi, mille ükski tasku minu mobiilset sidevahendit kuidagi ära ei tahtnud mahutada. Eks ma vist siis kõndisingi Lauluväljakul ringi, telefon käes, nagu turvamehel :D. Aga polnud hullu, GSM võrgus helistamiseks tõstis nii mõnigi ärimees suisa kohvri keset kohvikulauda. Sellised olid lihtsalt ajad :).

 

Nii aastake hiljem pidin ma oma Benefonist loobuma, aga mitte kauaks, sest Tallinnas hakkas levima GSM võrk ning kõik ülemused hakkasid omale uusi klapiga Ericssone hankima. Vanad telefonid jagati lahkelt aga taaskasutusse ja sellega sai alguse ka minu pikk-pikk Nokia ajastu. Üsna algelisele Nokia 2110-le järgnes mingil ajahetkel 5110 – ülipopp mudel, mille eriliseks väärtuseks oli vahetatav plastmassist esikorpus. Üsna eredalt on mul meeles 90ndate lõpul tähtsaid koosolekuid ilmestanud tumedad ülikonnad ja tibukollased Nokiad nende kandjate näpu vahel. Ei olnud sugugi harv juhus, kus härrad direktorid asetasid oma värvilised Nokiad lauale kõrvuti ning kvartali müügitulemuste arutelu vahele võrreldi, kumbal änksam korpus on. Helinate tirimise aeg ei olnud veel kätte jõudnud ja nii kostis igal minutil kontorilaudade vahelt ajatu ja pinisev Nokia tüün. Ning kui telefoni aku oma aja ära elas, ei vahetatud seda mitte välja, vaid osteti uus telefon. Suurematel kõnemeistritel kulus nii telefone tükki kolm-neli aastas. 

 

Kui minu 5110 töölepingu üles ütles, sai see välja vahetatud 3110 vastu. Nokia absoluutne hittmudel oli vist tollal taskus igal teisel telefoniomanikul. Ka sellel sai vahetada korpust, aga seda juba täies ulatuses ja mina hankisin hõbedase korpuse asemele koheselt punase. Et ikka autoga ühte tooni oleks :). Samal põhjusel oli helepunase korpusega ka 3110-le järgnenud kummine ja veekindel 5210, kuni mustvalgete ja pinisevate aparaatide asemele astusid värvilised ja autentset muusikat mängivad ning hiljem ka pildistavad ja filmivad, uue põlvkonna Nokiad.

Hõbedase ja senisest oluliselt saledama kujuga 6610 ning tänase nutika vahele mahtusid veel kaks klapiga Nokiat – 6060 ja 2760. Mul oli kindel soov klapiga telefon omale hankida, ühelt poolt võimaldas see hoida telefoni ilma klahvilukuta (mis ühtlasi päästis pidevast menüü-tärn kombinatsiooni klõpsimisest) ning teisalt sai kõnet lõpetada efektse klapi kinnilöömisega, ikka nii nagu filmides nähtud :). Efektseid klapisulgemisi sai ette võetud veel üsna hiljutigi, sest nutikas HTC on mu kaaslaseks olnud veel suhteliselt lühikest aega.

Kui nüüd kõik need nimetatud aparaadid kokku lugeda, siis võib vist väita, et keskmisel eestlasel on olnud nii viis kuni seitse erinevat Nokiat. Ja neil, kes sinna keskmiste hulka kudagi mahtuda ei taha, on tõenäoliselt siiski vähemalt üks Nokia-telefon viimase 15 aasta jooksul ikka taskus olnud. Nokia oli mobiiltelefoni sünonüümiks üsna pikka aega ning kui mul ühel päeval tuleb tahtmine nutikas kaaslane klassikalise vastu tagasi vahetada, siis oleks Nokia üsna loogiline valik.

Kõik klapiga ja klapita Nokiad ja Ericssonid kogunevad aga sel reedel ja laupäeval Retrofestile. Ja kui mitte festile, siis retrohõngulisi suveõhtuid saab pidada edukalt ka koduõuel sõprade seltsis. Duubelmakk autokatusele, Miki-Hiire vesipildiga klaasid lauale, nailondress selga ja piiparid taskusse! Ja kes helistada soovib, keerutab telefonil numbriketast :).

Vahvat nädalavahetust teile kõigile!

Maie Liisa

« Tagasi