Uudised

Mis on tahvelarvuti ja mida sellega teha saab?

27.06.2011

Tahvelarvutid on seadmed, mis paigutuvad sülearvuti ja nutitelefoni vahele. Seda nii suuruse, kasutusmugavuse kui ka võimsuse poolest. Aga vaatame lähemalt, kust tahvelarvutid pärit on, mille poolest nad arvutitest erinevad ja mida nendega teha saab?

Pikk ajalugu

Veel enne, kui jõuame tänaste tahvelarvutite ja tab''ide juurde, peame vaatama sellist sõnaühendit nagu Pen Computing. Kuigi eesti keeles võrdväärne mõiste puudub, tähendab see elektroonilise seadme juhtimist pliiatsikujulise osutusvahendiga ehk krihvliga või sõrmedega. Sama mõiste alla kategoriseerub ka käekirja elektrooniline tuvastamine.

Tahvelarvutid on osa Pen Computing tehnoloogiast, mille ajalugu on üllatavalt pikk, ulatudes isegi kuni 1888 aastani. Sel aastal registreeriti esimene patent, mis kirjeldab elektrilise pliiatsi ja tahvli kasutamist käsitsi kirjutatud teksti ülekandmiseks.

Aastal 1956 ilmus esimene avalikkusele demonstreeritud tahvelseade, mis tegeles käekirja tuvastamisega. 1980.-90. aastatel tegeles taoliste kommertstehnoloogiatega mitu firmat, sealjuures 1991. aastal ilmus ka Microsofti tarkvarapakett (Windows for Pen Computing) krihvli kasutamiseks Windows'i operatsioonisüsteemis.

Nagu me praegu teame, siis Windows'i baasil loodud tahvelarvutid väga tuntuks pole saanud. Küll aga saavutas olulise läbimurde tahvelarvutite populaarsuse tõusus Apple, tuues 2010. aastal turule iPad tahvelarvuti.

Tahvelarvutid enne 2010. aastat

Nagu eespool sai mainitud, alustas Microsoft 1990-ndatel oma tarkvarapaketi loomist järgmistele juhtseadmetele. Nii lisati krihvli kasutamise võimalus juba Windows 3.1x operatsioonisüsteemi. Päris eraldi operatsioonisüsteem krihvli kasutamiseks ilmus 2002. aastal, nimetusega Windows XP Tablet PC Edition.

Järgnevad Microsofti operatsioonisüsteemid on juba sisseehitatud krihvli kasutamise toega, seega on neid operatsioonisüsteeme võimalik kasutada ka tahvelarvutitel. Samalaadne krihvli kasutamise tehnoloogia on leidnud tuge ka Windows'i mobiilsetes operatsioonisüsteemides telefonidele.

Tahvelarvuti suurimaks erinevuseks võrreldes traditsiooniliste arvutitega on füüsilise klaviatuuri ja hiire puudumine, mis teeb viimase põhiliseks juhtimise komponendiks puutetundliku ekraani. Seejuures vanemad tahvelarvutid olid mõeldud reageerimiseks vaid ühele puudutusele korraga.

Tahvelarvutite sihtgrupiks olid põhiliselt inimesed, kes vajasid lihtsat kaasaskantavat seadet märkmete tegemiseks. Paraku ei suutnud Microsoft oma kergelt modifitseeritud operatsioonisüsteemi tahvelarvutitel veenvalt kasutusele võtta ja nii jäi inimestele arusaamatuks tahvelarvutite plussid võrreldes tavalise sülearvutiga.

iPad'i lähenemine

Tablet PC'del kasutatud operatsioonisüsteemi põhiliseks puuduseks oli tõsiasi, et antud operatsioonisüsteem disainiti kasutamiseks klaviatuuri ja hiirega. Nende juhtseadmete asendamine krihvliga ei andnud kasutaja jaoks soovitud kasutusmugavust. Liialdus oli ka arusaam, et tahvelarvutiga peaks saama teha kõiki toiminguid, mida tehakse tavalise arvutiga.

Nendest probleemidest sai suurepäraselt aru Apple, kes lähenes tahvelarvutitele sootuks uue nurga alt. Selle asemel, et oma operatsioonisüsteem tahvelarvutitele sobivaks muuta, otsustati tarkvara disainida ainult sõrmedega kasutamiseks. Selle suuna aitas otsustavaks muuta mitmikpuutetundlik ekraan. Kuigi tegemist ei olnud esmakordse lahendusega, mängis see iPad'i populaarsuse ja kasutusmugavuse tõstmisel olulist rolli.

Ümber vaadati ka kasutusalad, milleks tahvelarvutiga võib sobida. Nii muutus tahvelarvuti tõsisest, kõikide võimalustega tööjaamast hoopis multimeediale suunatud meelelahutuslikuks ajaviiteseadmeks. Seega on tänased tahvelarvutid suurepärased muusika, piltide ja filmide esitajad ning väga mugav on neid kasutada ka Interneti sirvimiseks.

Tahvelarvutid peale 2010. aastat

iPad'ile pakub korralikku konkurentsi Google Android platvorm, mille versioonid alates 3.0'st on suunatud justnimelt tahvelarvutitel kasutamiseks. Google lähenemine antud valdkonnale on ideeliselt natuke teistsugune Apple'st: Android on mõeldud kaasaskantavate seadmete operatsioonisüsteemiks, mille funktsioonid saab kasutaja vastavalt oma vajadustele ja soovile ise kujundada. Olgu see siis märkmete tegemiseks või hoopis metsas navigeerimiseks (sõltuvalt seadme võimalustest muidugi ka).

Nutitelefonidele mõeldud Android versioonid erinevad Honeycomb'i nimetusega tahvelarvutitele kujundatud versioonist peamiselt ekraani suurusest tingitud vahedest. On ju nutitelefonide ekraani suurus enamasti 3-4 tolli juures, ent tahvelarvutite suurused algavad umbes 10 tolli juurest. Lisaks on tahvelarvuti enamasti võimsam tavalisest nutikast, kuid jääb siiski alla sülearvutitele.

Sarnaselt iPad'iga sobib ka Android suurepäraselt erineva meedia tarbimiseks. Seda enam, et Android Honeycomb ei esita oluliselt teistsuguseid nõudmisi meedia osas, mida kasutatakse ka traditsioonilistes arvutites ning tootjad on lisanud palju erinevaid võimalusi välisühenduse loomiseks (3G, WiFi, USB).

Palju erinevaid seadmeid

Pärast iPad'i mõnevõrra ootamatut populaarsust on väga paljud tootjad alustanud oma tahvelarvutite (Tablet'i asemel kasutatakse palju mõistet Tab) arendamisega. Neid kõiki ühendab mitmikpuutetundlik ekraan ning tarkvara, mis on disainitud sõrmedega juhtimist silmas pidades.

Peamiselt on tegu Android operatsioonisüsteemiga varustatud Tab'idega: Samsung Galaxy Tab, Motorola Xoom, Dell Streak, Asus Eee Pad, HTC Flyer ja veel paljud teised natuke vähemtuntud tootjad. Oma teed on läinud HP TouchPad, mille operatsioonisüsteemiks on webOS 3.0. Viimane on Palm OS järeltulija. Leidub ka Windows 7-ga varustatud HP Slate.

Igal juhul tuleb uudiseid tahvelarvutite valdkonnas pea iga päev. Kas ja kui palju populaarsemaks need lähitulevikus muutuvad, näitab aeg.

« Tagasi