Uudised

Elisa: TNS Emor turu-uuringute järgi kasutab juba 36% eestlastest mobiilset internetti

06.03.2012

TNS Emor turu-uuringute järgi kasvas mobiilse interneti kasutatavus Eesti elanike seas 2011. aasta lõpuks 36%-ni. Suurimat turuosa mobiilse interneti kasutamisel arvutis omab jätkuvalt Elisa Eesti, kelle turuosa erakliendi sektoris ulatus 33 protsendini.

TNS Emor turu-uuringute juhtekspert Mari-Liis Eensalu sõnul on mobiilse interneti kasutajaskond aastaga jõudsalt laienenud, jõudes tänaseks 36%ni. “Mobiilne arvutiühendus on osaliselt täitnud interneti püsiühenduse lünki maapiirkondades, mobiiltelefonis interneti kasutamine on aga pigem nooremate tallinlaste meelelahutus,“ ütles Mari-Liis Eensalu.

Elisa juhatuse esimees Sami Seppäneni sõnul näitas kogu telekommunikatsiooniturg 2011. aastal märkimisväärset kasvu. „Kiireim kasvaja turul oli aga ikkagi Elisa, kellele 2011. aastal kuulus 69% Eesti telekomituru käibekasvust,“ sõnas Sami Seppänen. „Kui kõikide Eesti suurimate telekommunikatsioonifirmade käive kasvas mullu kokku 12,1 miljoni euro võrra, siis sellest käibekasvust kuulus Elisale 8,4 miljonit eurot,“ ütles Sami Seppänen.

Sami Seppäneni sõnul oli Elisa käibekasvu aluseks kliendibaasi kiire kasv. „Kui Elisa ja Tele2 klientide arv eelmisel aastal kasvas kümnetes tuhandetes, siis EMT klientide koguarv Eesti Konkurentsiameti andmetel hoopis vähenes 2000 kliendi võrra,“ märkis Sami Seppänen.

Elisa erakliendiüksuse juhi, juhatuse liikme Andrus Hiiepuu sõnul säilitas Elisa TNS Emori uuringutulemuste järgi liidripositsiooni mobiilse interneti kasutajate seas. Uuringutulemused näitasid, et Elisa MiNTi kasutab 33% arvutis mobiilse interneti teenust kasutavatest eraklientidest. Teisele kohale platseerus EMT 29%, kolmandale Tele2 21%-ga ning KÕU turuosa mobiilse interneti teenuse pakkumisel kahanes 5%-ni.

Andrus Hiiepuu sõnul on Elisa ülekaalukas liider ka kõnekaarditurul. TNS Emor turuuuringu kohaselt ulatub Elisa turuosa kõnekaardi kasutajate seas 38%-ni, samal ajal kui Tele2 turuosa on 29% ja EMT turuosa 27%. „Elisa kõnekaart ZEN on liider kogu kõnekaardi turul ning ülekaalukas liider noorte segmendis,“ märkis Andrus Hiiepuu. „ZEN kõnekaardi turuosa 15-29 aastaste noorte seas ulatub TNS Emor uuringu järgi 57%-ni, teisele kohale platseerus Smart 24% ja kolmandale Simpel 5% turuosaga,“ lausus Andrus Hiiepuu.

Elisa ärikliendiüksuse juhi, juhatuse liikme Jüri Teemanti sõnul tugevdas Elisa eelmisel aastal ka ärikliendi positsiooni. „Tänase seisuga on 55% ministeeriumitest Elisa kliendid,“ märkis Jüri Teemant. „Lisaks on 47% Äripäeva TOP 30 ning 31% Äripäeva TOP 100 ettevõttest Elisa kliendid,“ lisas Jüri Teemant.

„Avalikus sektoris on Elisa saavutanud mitmete suurte riigihangete võidud, millest viimastest võib välja tuua ministeeriumite hanke võidu, kus Elisa hakkab telekommunikatsiooniteenuseid pakkuma 6 ministeeriumile ja nende allastustele ning RMK hanke võidu,“ sõnas Jüri Teemant.

Eesti Konkurentsiameti andmetel on Elisa suuruselt teine mobiilsideoperaator Eestis, omades 30% turuosa. EMT turuosa on 42 ja Tele2 turuosa 28%.

Elisa on tänaseks kvaliteetse 3,5G mobiilse interneti levialaga katnud suurema osa Eestimaast ning koguni 90% Eesti elanikest elab Elisa 3,5G levialas. 4G testvõrgud on Elisa avanud viies Eesti linnas: Tallinna, Pärnu, Viljandi, Haapsalu ning Tartu kesklinnades. Neljanda põlvkonna LTE (Long Term Evolution) standardil põhinev võrk võimaldab klientidele tulevikus pakkuda ülikiiret mobiilset internetti. Uudse tehnoloogiaga 4G võrk tõstab mobiilse andmeside allalaadimiskiirused kuni 100 Mbit/s ning üleslaadimiskiirused kuni 50 Mbit/s.

Riikliku regulaatori Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) statistika kohaselt oli Elisa Eestis ainus operaator, kes võitis 2011. aastal numbriliikuvuse teel kliente juurde. Ameti netonumbrite statistika kohaselt liikus teiste operaatorite võrkudest Elisa võrku 2011. aasta jooksul 22 474 klienti. Tele2-st omakorda lahkus 2011. aasta jooksul 579 ning EMT-st koguni 21 824 klienti. Mullu tõusis Elisa TJA andmetel ka numbriliikuvuses suurimaks võitjaks alates numbriliikuvuse algusajast - jaanuarist 2005.

« Tagasi