Millised on tahvelarvuti kasutamise plussid ja miinused?

Postitatud kategoorias Internet, Tarkvara, Arvuti.
Sildid: android, tahvelarvuti

Ehkki tahvelarvuti ei ole meie elus veel päris igapäevane nähtus, on tegemist täiesti tõsiseltvõetava mobiilse seadmega. Lisaks pakub tahvelarvuti meile võimalusi, millest veel mõnda aega tagasi isegi unistada ei osanud. Uurime järgi, mida nende seadmetega teha saab?

Elisa blogi on tahvelarvutitest ka enne juttu teinud, artiklis: "Mis on tahvelarvuti ja mida sellega teha saab?". Antud artikkel kajastab pigem tahvelarvuti olemust ja ajalugu. 

Tahvelarvuti?

Tahvelarvuti on ühest küljest justkui suur, umbes 10" tollise ekraaniga nutitelefon. Teiselt poolt on tegu väga väikese sülearvutiga, mille aku võib kesta sisuliselt terve päeva või ka lausa nädal (sõltuvalt kasutusintensiivsusest ja võimalusel lisaakudest). Suurim erinevus seisneb puutetundliku ekraani olemasolus, mis annab sootuks teistsuguseid võimalusi võrreldes klassikalise arvutiga.

Valik

Tänaseks päevaks on tahvelarvutite turg muutunud üksjagu kirjuks. Saadaval on nii tõelisi säästutahvleid sisuliselt tundmatutelt tootjatelt kui ka korralikke töövahendeid tuntud brändidelt. Kasutatavad operatsioonisüsteemid jagunevad hetkel põhimõtteliselt kaheks: Google Android ja Apple iOS. Selle aasta jooksul on oodata ka Windows 8-ga varustatud seadmeid.

Kasutusalad

Tahvelarvutid on köitnud palju tähelepanu seoses õppevahendina kasutuselevõtmiseks koolides. Siin on mitmeid poolt- ja vastuargumente: Näiteks võib üks tahvelarvuti asendada kõiki õpikuid ja märkmeid ning isegi joonistuspaberit. Samuti on tegemist interaktiivse seadmega, mille kasutamine nõuab enamasti loovat lähenemist. Õppematerjalide koostamine pakub lõputuid võimalusi ning neid saab omavahel kogemuse edasi andmiseks ka väga lihtsalt jagada.

Vastuargumenditena on toodud seadme kõrge hind (ligikaudu 250€), millest poole peaks tasuma riik. Sellegipoolest võib see paljudele peredele üle jõu käia (eriti paljulapselistes peredes). Lisaks ei pruugi e-lahendustega kohaneda meie õpetajad ja tõsiseks ohuks võib kujuneda ka võrguühenduse katkemine. Ning millal enne on tehnika olnud eeskujulikult veakindel?

Siiski tundub, et kõige suurem probleem seisneb rohkem üldises tehnoloogia kui sellise kasutuselevõtmise valmiduses ja kartuses, et see on liiga ebatraditsiooniline lähenemine aastasadu kestnud õpikute kasutamisele.

Sellistest muredest on vabad inimesed, kes kasutavad tahvelarvutit oma vajaduste katmiseks. Olgu selleks siis ärimees, kes jookseb ühelt koosolekult teisele ning vajadus teha märkmeid, neid jagada ning vastu võtta, olles igal ajal kättesaadav. Kuid tahvelarvuti sobib ka lihtsalt liikuvale inimesele, kelle jaoks on oluline mobiilsus ja kerge ning lihtsalt kasutatav seade.

Ilma ühegi probleemita leiab tahvelarvutile rakenduse kodus, kus seda võib kasutada köögis retsepti järgi toidu valmistamiseks või poenimekirja koostamiseks (mis sünkroniseeritakse näiteks nutikasse). Ning kindlasti suudab tahvelarvuti hommikuti asendada värsket lehte kohvi kõrvale. Olles öö hakul juba magamistuppa jõudnud, võid jälgida ETV-d või mängitada saateid telekanalite kodulehekülgedelt.

Tahvelarvuti ei pea olema vaid nooruslike inimeste töö- või vabaaja sisustamise vahend. Nimelt leidub loendamatul hulgal rakendusi väikelastele, mis arendab nende meeli ja kes võivad tahvelarvuti kasutamise selgeks saada veel enne kõnelema asumist.

Samas on tahvelarvuti täiesti sobilik ka seenioritele, kellel seni ehk igasugune arvutikasutus üldse puudub. Nimelt on nii Android kui ka iOS piisavalt intuitiivselt ning lihtsalt üles ehitatud, et selle kasutamine oleks lihtne iga inimese jaoks.

Lisainfo

• E-õpikutest E-Eestis