Arvel on sõnumeid rohkem kui peaks?

Postitatud kategoorias Internet.

SMS lühisõnumite saatmine ja vastuvõtmine on kõikide mobiilikasutajate jaoks igapäevane tegevus. Samas on ikka ja jälle tabanud mõningaid SMS saatjaid ebameeldiv üllatus, kui arvelt avastatakse suurem kogus SMS lühisõnumeid, kui on oma teada saadetud. Kuidas selline olukord võib tekkida?

SMS lühisõnumite saatmisel on kasutusel kaks erinevat kodeeringut, GSM-kodeering ja Unicode. Kui telefonil on selleks valmidus, siis on võimalik ka mõlemat kodeeringut kasutades saata liitsõnumeid. Milles seisneb siis aga nende kahe kodeeringu vahe?

GSM kodeeringut kasutades on ühe SMS lühisõnumi pikkuseks 160 tähemärki. Tähemärgiks loetakse lühisõnumi pikkuseks 160 tähemärki, teine lühisõnum on 145 tähemärki pikk ja iga järgnev 152 tähemärki pikk. Erinevad mobiiltelefonid teavitavad lühisõnumi kirjutamise ajal kasutajat erinevalt sellest, mitmenda sõnumi kirjutamine on käsil. Näiteks Nokia telefonid kuvavad sõnumi kirjutamise ajal ekraani üleval servas tähemärkide arvu, mis on kirjutatava sõnumi tarbeks veel alles jäänud, ning selle järel sulgudes mitmendat sõnumit te kirjutate. Kui teil on näiteks käsil kolmanda sõnumi kirjutamine ja teil on järele jäänud veel 24 tähemärki, siis kuvatav pilt peaks olema selline => 24 (3).

Unicode kodeeringut kasutades on aga ühe SMS lühisõnumi pikkuseks 70 tähemärki ja seda ka liitsõnumite korral. Unicode kodeeringut kasutatakse kirillitsas ja hieroglüüfides kirjutatud sõnumite edastamiseks. Kuna tegemist on standartsesse GSM tähestikku mittekuuluvate tähemärkidega, siis on nende edastamiseks välja töötatud oma standard.

Iga eestlane teab, et Õ täht on maailmas ainulaadne ja kasutusel vaid eesti keeles. Me oleme selle üle uhked. Kahjuks ei kuulu see täht standartsesse GSM tähestikku. Sellest johtuvalt tekib ka kohe probleem SMS lühisõnumi saatmisel. Enamus tänapäeva mobiiltelefone oskavad valida õige kodeeringu automaatselt. Kui SMS lühisõnumi kirjutamise ajal ei kasutata ühtegi standartsesse GSM mitte kuuluvat kirjamärki, edastatakse sõnum GSM standardi abil. Kui aga sõnum sisaldab kasvõi ühte standartsesse GSM tähestikku mitte kuuluvat kirjamärki, võetakse kohesel kasutusele Unicode kodeering, mille puhul on ühe sõnumi pikkuseks 70 tähemärki.

Püüan siinkohal tuua ka mõningad näited. SMS lühisõnum tekstiga „Palju õnne sulle. Soovib Risto." sisaldab 31 tähemärki ja edastatakse, olenemata kumba kodeeringut telefon kasutab ühe sõnumina. Kui nüüd aga sama õnnitlus pikemalt kirjutada, tekivad juba erinevate kodeeringute kasutamise puhul vahed. Näitena kasutame järgmist teksti „Kallis Kailit. Palju õnne sulle sünnipäevaks. Kuhjaga lilli ja kallistusi. Soovib Risto." Antud sõnum koosneb 94 tähemärgist. Kui kasutada Unicode kodeeringut, edastatakse see sõnum liitsõnumina, mis koosneb kahest osast. Kui aga kasutada GSM kodeeringut, on tegemist tavalise sõnumiga ning see edastatakse ühe osana.

Kuidas selliseid ootamatusi vältida?

Esimene ja lihtne lahendus on kasutada Õ tähe asemel mõnda muud sarnast sümbolit. Tihti kasutakse selleks numbrit 6, mis on vägagi sarnane Õ tähele. Teise variandina on võimalik telefonile ette öelda, et kumba kodeeringut telefon kasutama peab. Erinevatel telefonidel saab seda muuta erinevatest kohtadest ja sõnastus võib olla erinev. Õpetuse, kuidas seda teha, leiab mobiiltelefoni kasutusjuhendist. Näiteks Nokia telefonidel kasutatakse mõisteid „osaline märgitugi" või „täielik märgitugi". Osaline märgitugi ei luba telefonil kasutada Unicode kodeeringut ja olenemata sellest, et SMS lühisõnumit kirjutades kuvatakse ekraanile Õ tähed, edastatakse sõnum GSM kodeeringu põhimõtteid silmas pidades.

Risto Taliaru, tootejuht